Uudised

Tööelu jooksul keskmist palka teeninud inimene hakkab pensionile siirdudes saama üksnes esimesele sambale toetudes vähem kui poole 2050. aasta prognoositavast keskmisest palgast. Teise samba olemasolu suurendab tulevast pensioni ligikaudu kolmandiku võrra, näitavad Arenguseire Keskuse arvutused.

Tervise- ja heaolutehnoloogiad on muutunud inimkeskseks. See tähendab, et igaüks peab oma tervist ja elu puudutavaid valikuid tehes üha enam ise vastutust võtma ja initsiatiivi haarama. Uudsete tehnoloogiliste lahenduste kasutamine nõuab aga nii tervishoiutöötajalt kui ka tavainimeselt uusi pädevusi, lisaks tuleb tehnoloogia potentsiaali rakendamiseks esmalt lahendada rida valdkonnaspetsiifilisi probleeme. Muu hulgas tuleb tagada, et kõigil inimrühmadel oleks tervise- ja heaolutehnoloogiatele võrdne ligipääs ning oskused ja võimalused uudsete lahenduste kasutamiseks.

Arenguseire Keskuse veebiseminar „Platvormitöö: kuidas siduda majanduslikud huvid ja töötajate kaitse?“ toimub neljapäeval, 27. novembril kell 15.00−16.30 Zoomis.

Arenguseire Keskus esitles täna uut raportit “Tervishoiu jätkusuutlikkus. Stsenaariumid aastani 2035“, kust selgus, et Eesti tervishoius kujunenud püsiva defitsiidi katmiseks on vaja nii riigieelarvelist lisaraha kui ka kulukasvu kontrolli alla saamist.

Arenguseire Keskus esitleb 12. novembril kell 12.00−13.30 uut raportit “Tervishoiu jätkusuutlikkus. Stsenaariumid aastani 2035”, mis annab ülevaate Eesti tervishoiu murekohtadest ning analüüsib Eesti valikuid tervishoiu rahastamise mitmekesistamisel ja nende mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele.

Tervisekassa kulud ületavad oluliselt tulusid ning kogutud reservid saavad otsa järgneva viie aastaga. Samas olukorras olnud teised Euroopa riigid on kärpinud tervishoiuteenuseid ja suurendanud inimeste omaosalust. Mõlemad levinud lahendused on halvendanud rahvatervist ja süvendanud ebavõrdsust, toob Arenguseire Keskus välja uues lühiraportis “Teiste riikide kogemused tervishoiu eelarvedefitsiidi ohjamisel”.

Arenguseire Keskuse tellimusel Eestis esmakordselt läbi viidud eraõpetajate kasutamise küsitlusest selgus, et koguni 28% lapsevanematest on kasutanud laste kooliõpingute toetamiseks eraõpetajat. Kõige sagedamini palgatakse eraõpetaja Ida-Viru, Harju ja Tartu maakonnas.

Leedu majandus kasvab Eesti omast kiiremini ning Leedu riik on majandust julgemalt maksusoodustustega ergutanud. Eesti tugevuseks peetakse teadmusmahukust, samas Leedu suudab ka lihtsamate teenustega teenida märkimisväärset tulu, rõhutab Arenguseire Keskus uues lühiraportis “Eesti majanduse konkurentsivõime võrdluses Läti, Leedu ja Soomega”.