Konkurentsivõime eksperdikogu rõhutab täna avaldatud raportis “Eesti majanduse olukord ja väljavaated 2026“, et vaatamata välisnõudluse taastumisele ja Eesti majanduse väljavaate paranemisele, sõltub Eesti majanduse pikaajaline konkurentsivõime ettevõtete investeeringutest töötajate oskustesse, tehnoloogiasse, automatiseerimisse ja energiatõhususse.
Uudised
Eesti ettevõtted kogevad rahastamistaotluste tagasilükkamist ligi kolm korda sagedamini kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kõige selgemad rahastuslüngad ilmnevad Eestis innovatsiooni turuletoomisel, keskmise suurusega ettevõtete kasvu ja suurprojektide rahastamisel ning uutele eksporditurgudele sisenemisel.
Eesti ettevõtted investeerivad teadus- ja arendustegevusse rohkem kui Läti ja Leedu ettevõtted kokku. Palkade kiirem kasv on sundinud Eesti ettevõtteid lõunanaabritest varem automatiseerima ja digitaliseerima. Teadmusmahukate teenuste osakaal kasvab ning teenused kokku moodustavad juba peaaegu poole Eesti ekspordist.
Tehnoloogilised uuendused ja tehisaru mõjuvad ettevõtete tootlikkusele positiivselt vaid siis, kui muutuvad ka tööprotsessid ja juhtimine. Eesti riiklik eesmärk tõsta tootlikkus 110 protsendini Euroopa Liidu keskmisest eeldab lisaks ka töötajate sotsiaalsete ja koostööoskuste parandamist, toob Arenguseire Keskus välja värskes lühiraportis.
Leedu majandus kasvab Eesti omast kiiremini ning Leedu riik on majandust julgemalt maksusoodustustega ergutanud. Eesti tugevuseks peetakse teadmusmahukust, samas Leedu suudab ka lihtsamate teenustega teenida märkimisväärset tulu, rõhutab Arenguseire Keskus uues lühiraportis “Eesti majanduse konkurentsivõime võrdluses Läti, Leedu ja Soomega”.
Eesti sideteenused on rahvusvahelises võrdluses hea katvuse ja kiirusega ning mobiilne internet on taskukohane ja rahvusvaheliselt väga konkurentsivõimeline. Kaabliga ühenduste hinnad on aga lähiriikidega võrreldes kallid, eriti suurte kiiruste puhul, toob Arenguseire Keskus välja uues lähiraportis “Trendid ja konkurentsivõime elektroonilise side valdkonnas”.
Välisinvestorite seas on kasvanud huvi Eesti ettevõtete ja ülikoolide kompetentside vastu muldmetallide väärindamise vallas, mis avab Eestile head võimalused saada Euroopa kompetentsikeskuseks, leiab konkurentsivõime eksperdikogu Riigikogule esitatud raportis „Eesti majanduse olukord ja väljavaated 2025“.
Riigikogu majanduskomisjoni ja konkurentsivõime eksperdikogu konverents „Kas Eesti konkurentsivõime nurgakivid kannavad?“ toimub 24. septembril 2025 Riigikogu konverentsisaalis ja Worksupis. Tutvu kavaga ja registreeru!
Arenguseire Keskus toob värskes lühiraportis välja, et hoolimata investeeringutest ja tootlikkuse kasvust on Eesti põllumajandustootjad kahjumis. Konkurentsivõimet vähendavad kulude kasv ja madal toorme väärindamise tase.
Arenguseire Keskus toob värskes lühiraportis välja, et suure energiatarbega tööstuste Eestisse meelitamisel tuleb silmas pidada, et projektide lisandväärtus energiaühiku kohta ei oleks keskmisest madalam. Energiamahukate tööstuste rajamine oleks põhjendatud vaid siis, kui need avavad võimalusi suurema lisandväärtusega majandustegevuste käivitamiseks Eestis.