Eesti tervishoid tulevikus. Võtmetrendid ja näiteriigid

Kauem tervena elamine võimaldab pikemat tööelu ning suuremat panust maksusüsteemi ja seeläbi tervishoiutuludesse ning vähem tervishoiukulusid ja vastupidi. Samuti on tervena elatud aastatega seotud teenustepaketi valik, mida tervisekindlustuse kaudu hüvitatakse.

Võtmetegurid, mille kaudu oleks võimalik tagada tervena elatud aastate arvu kasv ning kujundada tervisekindlustussüsteemi tulevikku, ent mida tervisekindlustussüsteem ise väga mõjutada ei saa:

Tegurid, mida saab muuta, korraldades ümber tervisekindlustussüsteemi, eesmärgiga kasvatada tervena elatud aastate arvu:

RAHVASTIKU VANANEMINE SUURENDAB NÕUDLUST TERVISHOIUTEENUSTE JÄRELE

• 2020. aasta alguses oli Eesti rahvastiku keskmine vanus 42 aastat.
• Viimase 20 aastaga on keskmine vanus kasvanud neli aastat ja prognooside järgi kasvab see järgmise 15 aastaga veel kolm aastat.

TEHNOLOOGIA KIIRENEV ARENG JA DIGITALISEERUMINE. IKT vahendid võimaldavad tuua tervishoiu lähemale inimestele, kel on seni olnud keeruline teenustele ligi pääseda, kuid see tekitab ka uusi probleeme (digilõhe). Samas tuleb arvestada, et tehnoloogia on ka üks meditsiinikulude kasvu peamisi põhjuseid (investeering uutesse seadmetesse, teadmistesse ja teadlikkusse). Uute tehnoloogiate kaasamisega on läbivalt põimitud eetilised küsimused, näiteks, kas lubada geneetilisi valikuid lapse saamisel.

RAVIMITÖÖSTUSE KIIRENEV ARENG. Ravimitele tehtavad kulutused moodustavad OECD riikides viiendiku kõigist tervishoiukuludest. Ravimitööstuse areng võimaldab aina enam pakkuda ravi seni ravimatuteks peetud haigustele ning harvikhaigustele. Paljude uute ravimite kättesaadavus on kehv tulenevalt ravimite kõrgest hinnast.

KLIIMAMUUTUSED. Vee ja õhu kvaliteedi halvenemine mõjutab inimeste tervislikku seisundit ning suurendab terviseriske. Eesti kliimas näiteks astmat, nakkuste levikut või mürgistusi.

TÖÖTURU ARENG JA TÖÖVORMIDE MUUTUMINE. Peamine tegur nende muutuste taga on tehnoloogia areng – mõned töökohad kaovad, tekib juurde uusi töökohti ning ka uusi töötamise vorme, näiteks levib platvormitöö. Muutusi toob kaasa ka ränne, mis tuleneb vaba liikumise võimalustest, töö globaliseerumisest, uute töökohtade täitmise vajadusest või tarvidusest lihttööliste järele. Inimeste liikumine uutesse töövormidesse toob kaasa puudujääke nende sotsiaalkaitses ning vähendab sotsiaalmaksu laekumist. Eesti sotsiaalkaitsesüsteem on välja töötatud traditsioonilist töösuhet silmas pidades.

REGIONAALNE ARENG. Hoogustunud on linnastumine. Küsimärgi all on tervishoiuteenuste kättesaadavus tõmbepiirkondadest väljaspool elavatele inimestele. Tervishoiuteenuste kättesaadavust mõjutab haiglate sulgemine ning perearstide ja apteekide nappus.

ÜLEMAAILMSED KRIISID. Ülemaailmseid kriise iseloomustab kiire levik ja väga suur mõju personaalsel ja riiklikul tasandil. Kriis põhjustab olukorra, kus tervishoiuteenuste kasutamine suureneb, kuid tervishoiutulud vähenevad, mistõttu kogu tervishoiusüsteem saab tugeva löögi.

POLIITILISED EELISTUSED. Peamine tegur, et riigis uusi meetmeid kehtestada või süsteeme arendada, on poliitiline valik. Olenevalt poliitilistest vaadetest võivad ootused süsteemi universaalsuse, eraisikute panuse või paindlikkuse suhtes olla erinevad. Samuti on erinevaid valikukohti rahastusallikate leidmisel (nt tööjõumaksude, kapitalimaksude või tarbimismaksude panus).

RAVIKINDLUSTUSEGA KAETUS

• 94,5% inimestest oli 2018. aastal kaetud
• Kaetus on tasapisi kasvanud

TERVISEKÄITUMINE

• 50% surmadest on seotud tervisekäitumisega
• Erisuunaline areng: alkohol ja rasvumine

INIMESTE OMAOSALUS

• 24,5% tervishoiukuludest maksid 2018. aastal inimesed ise
• 20,5%-lt on see kasvanud 24,5%-ni 15 aastaga

ENNETUS

• Võimalik oleks ennetada ja vältida suurt osa suremusest
• Kuigi ennetuse kulude osakaal on püsinud samal tasemel, on ennetatav suremus 100 000 inimese kohta siiski vähenenud 300-lt aastal 2011 250-ni aastal 2017

VAIMNE TERVIS

• 15 suitsiidi ning 1800 psüühika- ja käitumishäiret 100 000 inimese kohta
• Juhtumite arv on pigem vähenenud, aga puuduvad usaldusväärsed hinnangud, kuivõrd kaetud on ravivajadus

RAVIMID

• 10,5 miljonit retsepti osteti 2019. aastal välja
• Retseptiravimite hulk on kasvanud 3,5% igal aastal (2010–2019)

Lühiraport näiteriikidest on leitav SIIN.

Lühiraport trendidest on leitav SIIN.

Autorid: Kaupo Koppel, Gerli Paat-Ahi, Märt Masso, Ingel Kadarik Poliitikauuringute Keskusest Praxis