Eestisisene haridusränne üldhariduses

Kodule lähimas algkoolis ei käi 45% ja gümnaasiumis 59% Eesti õpilastest  

Haridusränne on nähtus, kus vanemad ei pane oma last elukohajärgsesse lähimasse kooli, vaid valivad haridusasutuse mujalt, sageli teisest piirkonnas või omavalitsusest.^1,2 Linnades on haridusränne peamiselt seotud koolidevahelise konkurentsiga, maapiirkondades mõjutavad seda eelkõige kohalike koolide jätkusuutlikkus ja ääremaastumine.

Kooli valikul lähtutakse selle eelistest

Haridusränne üldhariduses toimub peamiselt algkooli (1. klass) ja gümnaasiumi (10. klass) astumisel. Algkooli puhul on kodulähedus olulisem tegur kui gümnaasiumis, kus uuringute kohaselt määravad valiku eelkõige kooli akadeemilised tulemused.¹ Samuti peavad Eesti lapsevanemad tähtsaks kooli mainet ning isiklikku või tuttavate perede varasemat seotust kooliga.²

Maapiirkondades on kodulähedus sageli esmatähtis, et vältida liigpikki kooliteid. Samuti eelistatakse koole, mis pakuvad kogupäevakooli võimalusi, näiteks mitmekesiseid huviringe kooli juures.²

Värskeimad Eesti uuringud toovad esile, et lapsevanemad eelistavad üha enam koole, mis tagavad turvalise, lapsesõbraliku ja kiusamisvaba õpikeskkonna.³ Näiteks ligikaudu pooled Tallinna lapsevanemad peavad lapse kooliminekul suurimateks murekohtadeks kiusamise ohtu ja kooli turvalisust.³

Millised on ulatusliku haridusrände tagajärjed?

Koolide ebavõrdne koormus. Populaarsemad koolid võivad olla ülerahvastatud, samas teised jäävad alakoormatuks. Omavalitsusel on kohustus tagada üldharidusteenus, ent kui suur osa lapsi ei vali elukohajärgset kooli, muudab see teenuste planeerimise ja kvaliteedi tagamise keeruliseks. Näiteks võib kodulähedane kool lastest tühjaks joosta, olgugi, et piirkonnas on lapsi piisavalt.

Tallinna kõigis linnaosades (vt jooniseid 1 ja 2) on Eesti keskmisest kõrgem haridusränne. Algkoolide puhul torkab silma, et Nõmmel valitakse sagedamini kodulähedane kool (ränne 53%) kui Tallinnas keskmiselt (63%) ning gümnaasiumide puhul on Tallinna keskmisest (78%) madalam haridusränne Lasnamäel (70%) ja Haaberstis (74%). 

Pikemad kooliteed. Lapsed (ja nende vanemad) võivad igapäevaselt rohkem aega kulutada kooli, huviringidesse ja koju jõudmiseks. See omakorda võib sundida vanemaid osakoormusega tööle ja eeskätt emadel on oht tööturul välja langeda.⁴

Süvenev sotsiaalmajanduslik kihistumine. Madalama sotsiaalmajandusliku staatusega pered eelistavad kooli lähedust piiratud ressursside tõttu.⁵ Ka näiteks Tallinnas võib haridusränne süvendada hariduslikku ebavõrdsust linnaosade vahel, sest koolide efektiivsusuuringu järgi koonduvad jõukamate perede lapsed Tallinnas samadesse koolidesse.⁶

Joonis 1. Kui paljud õpilased ei käi lähimas algkoolis, Tallinn
Joonis 2. Kui paljud õpilased ei käi lähimas gümnaasiumis, Tallinn

Tabel 1. Kui paljud õpilased ei käi lähimas algkoolis, %

Tabel 2. Kui paljud õpilased ei käi lähimas gümnaasiumis, %

Andmed ja metoodika. Algkool: 73 709 õpilast, 348 kooli; gümnaasium: 21 333 õpilast, 124 kooli.Ei sisalda erakoole. Elukoht on määratud paiknemisindeksiga. Andmete allikas: teekonna arvutus mööda Eesti tänavaid ja teid (Maa-amet); koolide andmed (EHIS);  rahvastiku andmed ja andmete ühendamine (Statistikaamet). Andmete tellija: Arenguseire Keskus.

Viidatud allikad:

1. Burgess, S jt. 2019. School choice in England: evidence from national administrative data. Oxford Review of Education, 45(5), 690–710.

2. Salundi, M., & Tikko, A. 2008. Koolivalikut mõjutavad tegurid. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu.

3. Eesti Uuringukeskus 2024. Tallinna lapsevanemate lasteaia ja kooli valiku uuring 2023.

4. Hämmal, J. jt. 2022. Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021. Tallinn: Kantar Emor.

5. Andersson, E. jt. 2012. Travel-to-school distances in Sweden 2000–2006: Changing school geography with equality implications. Journal of Transport Geography, 23, 35–43.

6. Põder, K. jt. 2023. Koolide ja koolivõrgu efektiivsus. Tallinn: Arenguseire Keskus.