Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Kes võidab ja kes maksab kinni ülemineku taastuvenergiale?
Globaalpoliitilised arengud, sealhulgas kaubandussõjad ja investeeringud kaitsetööstusesse, on nihutanud tähelepanu kliimaeesmärkidelt ja rohepöördelt eemale. Samas on mitmed sündmused – nagu Vene gaasitarnete katkemine ja Läänemere kaablilõhkumised – rõhutanud taastuvenergia ja kohaliku energiatootmise olulisust. Eesti elektrituru eraldumine Venemaa ja Valgevene süsteemist on tõstnud esile vajaduse energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamiseks.
Uuring toob esile, et energiasüsteemi efektiivsust toetab mastaabisääst, mis avaldub tootjate konsolideerumises nii Eestis kui ka muudel turgudel. Eesti majapidamiste elektritarbimine on suhteliselt kõrge, kuid lähiajal ei prognoosita selle hüppelist kasvu. Kuigi Eesti on elektri börsihinnalt Euroopa keskmisel tasemel, siis lõpphind kodutarbijale on teiste Euroopa riikidega võrreldes võrdlemisi soodne – lisanduvad maksud ja võrguteenuse hind on madalam. Kui Eestis on tarbija lõpphind 2,4 korda kõrgem kui elektri börsihind, siis Põhjamaades ületab tarbijahind börsihinda rohkem kui 4 korda ning Rootsis ligi 5 korda. Seevastu mittemajapidamiste ja ettevõtete võrgutasud on märksa suuremad, kui need on Taanis, Rootsis, Belgias või Soomes. Äritarbijate konkurentsivõime parandamiseks soovitatakse kaaluda elektriaktsiisi ja tasude diferentseerimist, et langetada lõpphinda teatud äritarbijate segmentides, kus tänane elektri ühikukulu ületab konkurentettevõtjate oma naaberriikides.
Tuule- ja päikeseenergia osakaalu kasv nõuab süsteemi tasakaalustamist ja tootmisvõimsuste hajutamist. Eesti geograafiline paiknemine pakub võimalusi tuuleenergia ühtlasemaks tootmiseks paigutades tootmisvõimsused Eesti erinevatesse piirkondadesse. Uuring soovitab läbi viia meteoroloogilise analüüsi dunkelflaute riskide hindamiseks – perioodideks, mil tuul ja päike puuduvad, kuid elektrinõudlus on kõrge.
Järeldused ja soovitused:
- Toetada elektrifitseerimist tööstuses ja sellega seotud teadus- ja arendustegevust.
- Kaaluda elektriaktsiisi diferentseerimist äritarbijatele.
- Investeerida juhitavatesse madala CO₂ heitega tootmisvõimsustesse (nt biogaasijaamad, koostootmisjaamad).
- Säilitada põlevkivielektrijaamad reservvõimsusena kuni uued lahendused on rakendatud.
- Planeerida taastuvenergia tootmisvõimsusi piirkondlike eripärade ja süsteemi tasakaalustamise vajaduste alusel.
- Suurendada investeeringuid energiasalvestusse ja juhitavatesse tehnoloogiatesse.
- Arvestada taastuvenergia osakaalu kasvuga kaasnevaid kulusid ja mõju elektrisüsteemi talitluspidevusele ning riigi maksutuludele.
Uuring rõhutab vajadust tasakaalustada tootjate, tarbijate ja süsteemi huve ning tagada energiajulgeolek muutuvas geopoliitilises ja kliimapoliitilises kontekstis.
Raportiga seotud inimesed
Uurimissuuna juht
Uku Varblane
Arenguseire Keskuse uuringute juht