Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Teadus- ja arendustegevust soodustavate stiimulite kasutamine maksusüsteemis
Eesti kuulub nende väheste OECD riikide hulka, kus teadus- ja arendustegevust (TA) soodustavaid maksuerandeid kasutusel ei ole. Eestis on langetatud valik edendada ettevõtete TA-d ja innovatsiooni toetusprogrammide abil (vt EAS.ee), see võimaldab abi paremini sihtida. Teisalt on maksusoodustustel toetustega võrreldes suurem mõju TA laiemale levikule ettevõtete seas. Seetõttu kasutavad arenenud riigid mõlemaid instrumente.
OECD riigid toetavad erasektori TA-d keskmiselt ca
0,2% ulatuses SKP-st, mis jaguneb toetuste ja
maksusoodustuste vahel enam-vähem pooleks.
Eestis ulatus toetus erasektori TA-le 2018. aastal vaid
0,03%ni SKP-st, jäädes OECD keskmisele üle viie
korra alla.
Lisaks toetustele on kõige sagedamini kasutusel TA
maksukrediit (R&D tax credit) või TA maksuvabastus
(R&D tax allowance). Mõnda TA-d soodustavat
maksulahendust kasutas 2018. aastal 30 riiki 36-st
OECD riigist.
OECD riikide otsetoetused ja maksusoodustused ettevõtete teadus- ja arendustegevuseks, 2018
Teadus- ja arendustegevuse
maksukrediit
Maksukrediit võimaldab ettevõttel vähendada
maksukohustust teatud osakaalu võrra TA
kulutuste summast.
Näiteks Austrias on maksukrediidi suurus 14% TA
kuludest (maksusumma = maksusumma
enne mahaarvamist – 14% x TA kulud).
Maksukrediiti on võimalik kasutada hoolimata
ettevõtte maksustatava tulu suurusest. See
tähendab, et kasumit teenivad ettevõtted saavad
kasutada maksukrediiti oma tulumaksukohustuse
vähendamiseks, samas kui kahjumit teenivatel
ettevõtetel on võimalik krediit lükata edasi
järgmistesse aastatesse või makstakse see välja
toetusena.
Teadus- ja arendustegevuse
maksuvabastus
Maksukrediidile sarnane lahendus on TA
maksuvabastus. Sel juhul ei arvestata TA kulutusi
maha maksusummast, vaid maksubaasist.
Näiteks võimaldati Suurbritannias väikese ja
keskmise suurusega ettevõtetel (VKE) vähendada
maksustatava tulu summat TA kulude 1,3-kordse
korrutise võrra. Koos kõigile ettevõtetele kehtiva
100% TA kulude maksuvabastusega vähendasid TA
kulud VKE-de maksustatavat tulu seega 100% +
130% = 230% TA kuludest.
Soodustused tööjõukuludelt
Mõnevõrra vähem levinud lahendusena on kasutusel soodustused tööjõukulude maksustamisel. Näiteks Ungaris
kehtivad madalamad sotsiaalmaksumäärad teadustöötajatele ja doktorantidele – vastavalt 18% ja 8,25%, tavapärase 18,5% asemel. Kuid kuna teadustöötajad on piiratud ressurss, võib selline soodustus viia nende palgatõusuni ilma TA mahtu majanduses suurendamata.
Kuna innovatsioon on riskantne ja aeganõudev protsess, on erasektori TA toetamisel tähtis kestus ja stabiilsus. Maksusoodustused on reeglina stabiilsemad ning ettevõtetel on nendega julgem arvestada kui toetusprogrammidega. Eestis on erasektori TA toetamine olnud pigem ebastabiilne, toetuse osakaal on kõikunud 4–11% vahel ettevõtete TA investeeringutest. Aastane toetussumma on ulatunud 6–7 miljonist eurost (aastail 2008, 2016, 2017) 20 miljoni euroni aastal 2012.
Riigi osakaal ettevõtlussektori
TA rahastamises (%)
Riigi toetus teadus- ja
arendustegevusele erasektoris
(mln eurot)
Allikas: OECD (Main Science and Technology Indicators Database), Statistikaamet
Eesti võimalused teadus- ja arendustegevuse hoogustamiseks maksusoodustustega
Alates aastast 2000 Eestis kehtiv
ettevõtete tulumaksusüsteem
Teadus- ja arendustegevuse
maksukrediit dividendide tulumaksu arvel
Dividendide tulumaksukohustuse
vähendamine TA kulude olemasolu korral.
Teadus- ja arendusmaks
Kehtestada eraldi maks, mida arvestatakse
ettevõtte käibest või lisandväärtusest.
Maksukohustust saab vähendada või vältida TA
kulude olemasolu korral.
Kogu kasumi tulumaksustamine
(ettevõtte tulumaksu taastamine)
Teadus- ja arendustegevuse
maksukrediit
Jooksva kasumi tulumaksukohustuse
vähendamine TA kulude olemaolu
korral.
Võimaldaks jätta maksuvabaks TA
projektidesse reinvesteeritud kasumi.
Lühiraport põhineb uuringul “Käitumist mõjutavate stiimulite kasutamine maksusüsteemis“, mille viisid läbi Laura Kivi, Heidi Reinson, Sten Anspal ja Janno Järve Arenguseire Keskuse tellimusel.
Uuringu kontakt: Magnus Piirits, Arenguseire Keskuse tulevikukindla maksustruktuuri uurimissuuna juht, magnus.piirits@riigikogu.ee.
Raportiga seotud inimesed
Uurimissuuna juht
Magnus Piirits
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse ja majandusekspert, endine Arenguseire Keskuse ekspert Raportiga seotud uudised
-
02.09 2021Raport: Ettevõtteid tulumaksustades tuleb luua maksuerandid innovatsiooni soosimiseks
Eesti kuulub väheste OECD riikide hulka, kus ettevõtetele ei kehti teadus- ja arendustegevust soodustavad maksuerandid, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist. Maksuerandite tegemine muutub eriti aktuaalseks, kui Eesti peaks minema kaasa ettevõtete üleilmse tulumaksustamisega ning taastama klassikalise ettevõtte tulumaksu. Erandi abil saaks teadus- ja arendustegevusse reinvesteeritud kasum olla jätkuvalt maksuvaba.