Riigi konkurentsivõime tulevikutegurid

Keskpäraseks on hinnatud Eesti majanduse uuenemisvõimet ja vastupidavust äkilisele tegevuskeskkonna muutusele või kriisile. Probleemne on suutlikkus keskkonna eest vastutus võtta, heaoluriigi toimimise tagamine vananevas ühiskonnas ning eri ühiskonnagruppide kaasatus. Ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika väljakutseks on üleminek keskkonnasäästlikumale majandusele ning ettevõtete digitaliseerituse madal tase.

Eesti paigutus viimases, 2022. aasta IMD¹ konkurentsivõime pingereas 63 riigi arvestuses 22. kohale (2021. aastal 26. koht) ning peamiste eduteguritena toodi välja konkurentsivõimelist maksusüsteemi, ettevõtjasõbralikku ärikeskkonda ning haridussüsteemi head taset.

Tööjõukulud on Eestis kasvanud tootlikkusest kiiremini. Võrreldes teiste 2004. aastal Euroopa Liidu liikmeks astunud riikidega on tööjõukulu Eestist kõrgem vaid Tšehhis ja Sloveenias ning saareriikidel Maltal ja Küprosel. Siiski on erinevus tööjõukuludes võrreldes Põhjala naabritega veel enam kui kahekordne. Kasvavad tööjõukulud ei halvenda riigi konkurentsivõimet, kui ettevõtted suudavad samas tempos tootlikkust kasvatada. Vahemikus 2014–2020 kasvasid tööjõukulud Eestis 40%, tööjõu tootlikkus aga 27%. Võrdluseks Lätis vastavalt +55% ja +33% ning Soomes tööjõu tootlikkus +15% ja tööjõukulud +6%. 2021. aastal kasvas tööjõu tootlikkus Eestis esmastel andmetel märgatavalt (+18%) ja ületas tööjõukulude kasvu (+2%).

Hinnangulised tööjõukulud töötunni kohta moodustasid Eestis 2021. aastal 50% Euroopa Liidu keskmisest, kuid ületasid enamikku Ida-Euroopa riike.

Siinses ülevaates käsitletakse laiemalt riigi konkurentsivõimet, mis on laiem kui majanduse konkurentsivõime. Riigi jaoks olulised konkurentsivõime eesmärgid võivad ajas muutuda, sõltuvalt ühiskonna arengust, muutuvast majandusstruktuurist või laiemast keskkonnast (nt kliima). Tulevikus määrab riigi konkurentsivõimet laiem ring tegureid kui seni tavapäraselt käsitletud.

Eesti seis on hea järgmistes konkurentsivõime tegurites:

• Andmete kasutamise võime
  Andmed on järjest ulatuslikum lisandväärtuse allikas, kuid viljakas andmemajandus vajab andmete sujuvat liikumist riigi, ettevõtete ja inimeste vahel ning ühiskonna andmepädevuse arendamist. Eesti riigi ja ettevõtete võimalused andmemajandusest kasu saada sõltuvad suurel määral Euroopa Liidu andme(kaitse)poliitikast.
  Digitaalse majanduse ja ühiskonna indeksis (DESI) paigutub Eesti kokkuvõttes 27 EL-i liikmesriigi seas kõrgele, 9. kohale, sh on esimesel kohal avaliku sektori digiteenuste osas, kuid jääb tippriikidest maha ettevõtete digitaliseerituses (15. koht). Eestis on EL-i keskmisest kõrgem hõivatud IKT-spetsialistide osakaal ning proportsionaalselt enim IKT valdkonnas kõrgkooli lõpetanuid. Eesti positsioon on kehv ühenduste kategoorias (nt lairibaühendus ning kiire interneti kättesaadavus), milles oleme eelviimasel, 26. kohal. Eesti on teinud edusamme aeglasemas tempos kui teised sarnase DESI punktisummaga riigid.
• Võrgustumise võime
  Väärtuslike partnerlussuhete ja võrgustikke väljaselgitamine ja neis osalemine saab üha tähtsamaks konkurentsivõime teguriks. Globaliseerumise pidurdudes saavad senisest olulisemaks regionaalsed võrgustikud. Olukorras, kus rahvusvahelised organisatsioonid (IMF, WTO jt) on surve all, kasvab suurettevõtete, linnade ja valitsusväliste organisatsioonide mõjujõud. See muudab rahvusvahelises koostöös orienteerumise ja osalemise keerulisemaks. Ettevõtete seisukohast on oluline, kas ja millised geopoliitilised plokid multipolaarses maailmas tekivad ning kuidas see mõjutab nende äritegevuse võimalusi.
  Eesti on globaalsetes võrgustikes hästi kaasatud – nii rahvusvahelistes organisatsioonides osaledes, kui ka erasektori investeeringute ja tegevusgeograafia alusel.
  

• Mitmekülgsete pädevuste rakendamise võime
  Üha keerukamas ja ettenägematumas maailmas muutub võime õppida ja kiirelt kohaneda järjest tähtsamaks majanduse konkurentsivõime teguriks.
  Eesti paistab hariduse konkurentsivõimet hindavates rahvusvahelistes testides hästi silma – noored on 2018. aastal PISA testis Euroopa parimad, täiskasvanud 2015. aasta PIIAC-i uuringus 33 riigi seas funktsionaalse lugemise oskuselt 7., matemaatilises kirjaoskuses 11. Samas on täiskasvanute arvutikasutusoskus ja -julgus ning tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse tase oodatust madalam (16) ja jääb alla osalenud riikide keskmisele.
  

Eesti seis on rahuldav:

• Vastupidavus
  Vastupidavus (resilience) on majanduse võime taastuda pärast äkilist tegevuskeskkonna muutust või kriisi. See nõuab aktiivset tegutsemist-uuenemist ja võimalustest kinni haaramist, majanduse mitmekesisuse suurendamist ja radikaalsete uuenduste soodustamist. Vastupidavuse tõstmine nõuab muutusi ka riigi institutsioonidelt, mis on loodud märksa lihtsama ja aeglasemalt muutuva maailma jaoks.
  WEF hindas 2020. aasta lõpus eri riikide majanduse ümberkujundamise valmisolekut ning Eesti pälvis 37 riigi seas keskmise, 18. koha. Suurima arenguvajadusena toodi esile uue nõudluse tekitamisse investeerimist avaliku sektori ja erasektori koostöös.
• Uuenemisvõime
  Üleminek keskkonnasäästlikumale majandusele tähendab, et kahanevate majandussektorite asemele tuleb luua uut ettevõtlust. Riik saab seda soodustada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kaudu.
  Eesti on European Innovation Scoreboardis (EIS) oma positsiooni läbi aastate parandanud. Tagasilöök toimus 2022. aastal, kui Eesti langes tugeva innovaatori kohalt keskpäraste riikide gruppi. Põhjuseks on eelkõige ettevõtlussektori langenud innovaatilisus (vähem tooteuuendusi ja rohetehnoloogiaid) ja tagasihoidlik ressursitootlikus.

• Ligitõmbamisvõime
  Rahvusvaheliste ettevõtete, investorite ja talentide piiriülene mobiilsus on läbi aastate kasvanud ning koos sellega ka riikidevaheline konkurents nende pärast.
  Eesti soodne ettevõtluskeskkond kasvatab riigi atraktiivsust, samas kui vananev ühiskond, tööjõunappus, väike siseturg ja Eesti geograafiline asukoht Euroopa piiril seda vähendavad. Pikaajaliselt, koos ekstreemsete ilmastikutingimuste sagenemisega võib Eesti geograafiline asukoht muutuda siiski järjest atraktiivsemaks.
  

Eesti seis on kehv:

• Võime kanda keskkonnavastutust
  Tuleviku ärimudel on keskkonnasäästlik. Kasvab ressursitõhususe tähtsus ja globaalne konkurents kriitiliste ressursside järele.
  Eesti ettevõtete heitemahukus on küll kahanemas, kuid erinevus EL-i keskmisest on endiselt 1,6-kordne.
• Heaoluriigi tagamise võime
  Rahvastiku vananemisega kaasnev surve sotsiaalsüsteemidele (tervishoid, pensionid, haridus) suunab riike otsima uusi võimalusi nende korraldamiseks, sh läbi mõtlema, mis rolli saab mängida erasektor ja kodanikuühiskond.
  Eesti paigutub sotsiaalkaitse ja tervisekulude osakaalult sisemajanduse koguprodukti (SKP) Euroopa Liidu riikide seas tagumisse kolmandikku.
• Kaasamisvõime
  Kiired muutused majanduses, kriisid ja sotsiaalmeedias tekkivad kõlakojad suurendavad polariseeritust ja erinevate ühiskonnagruppide vastandumist. Edukamaks osutuvad need riigid, kus ühiskondlikud lõhed hoitakse väiksemad.
  Eestis on väljakutseks suhtelises vaesuses elavate inimeste suur osakaal – 2021. aastal 20,6% (EL-i riikide seas viies).

¹ Šveitsis asuv International Institute for Management Development (IMD) on alates 1989. aastast välja andnud iga aastast aruannet riikide konkurentsivõime kohta, mis võrdleb 63 riiki 340 konkurentsivõime eri tahke hindava kriteeriumi alusel.

Lühiraport on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis“.