Arenguseire Keskuse tellimusel valmis uuring, mis analüüsib Eesti tervishoiu maksudest rahastamisega kaasnevat ebavõrdsust.
Ehkki tervishoiu rahastamise ümberjaotav mõju või rahastamise õiglus ei pruugi olla peamine argument erinevate maksuallikate valikul, kaasneb erinevate maksudega siiski erinev mõju tulude lõppjaotusele, mida saab arvestada. Samuti kaasnevad omaosaluse tõusuga muutused kas tervishoiuteenuste kättesaadavuses või leibkondade vaesusriskis.
Analüüsi käigus on esitatud küll mitmeid eeldusi ja tehtud lihtsustusi, kuid peamised sõnumid kinnitavad varasemaid tulemusi:
- Nii kaua kui tervishoiu rahastamine tugineb sotsiaal- või tulumaksul, on tervishoiu rahastamine ümberjaotav ehk progressiivne, st suurema sissetulekuga inimesed maksavad tervishoiu eest suhteliselt enam.
- Kui täiendavad siirded riigieelarvest haigekassasse kasvavad ning samal ajal suureneb tarbimismaksude roll riigieelarves, muutub ka panus tervishoiu rahastamisse vähem progressiivseks.
- Omaosaluse kasvades tervishoiu rahastamises hakkavad tervishoidu suhteliselt enam panustama vaesemad, sest omaosalus moodustab nende sissetulekust protsentuaalselt suurema osa.
- Viimastel aastatel kasvab omaosalus tervishoiu rahastamises ning kasvavad siirded riigieelarvest, kus tarbimismaksude osakaal on suur, mis tähendab seda, et rahastamine on muutunud vähem progressiivseks ehk tervishoiu rahastamise suhteline koormus on liikunud kõrgema sissetulekuga inimestelt enam madala sissetulekuga inimestele.
- Omaosaluse mõju vaesusriskile on Eestis viimastel aastatel vähenenud. See võib olla selgitatav nii sissetulekute kasvuga kui ka hambaravihüvitise ning retseptiravimite täiendava hüvitisega.
- Erinevate stsenaariumide korral sõltub omaosaluse kasvu mõju vaesusriskile nii sellest, mis teenuste osas omaosalus kiiremini kasvab, kui ka sellest, millised sotsiaaldemograafilised rühmad on omaosalusest vabastatud ning kas ja millistel tingimustel erakindlustus võimalikku omaosalust katab.
Autorid:
Andres Võrk, Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magnus Piirits, Arenguseire Keskuse ekspert