Pikaajaline hooldus (PH) on mõeldud inimestele, kes vajavad abi igapäevaeluga toimetulekul ja ühiskonnaelus osalemisel. Umbes pooltel abivajajatest on füüsilised ja vaimsed võimed vähenenud vanuse tõttu, pooled abivajajad on kas sündinud erivajadusega või on see tekkinud mõne õnnetuse või haiguse tagajärjel.
Raportid
Arenguseire Keskuse tellimusel viis mõttekoda Praxis läbi analüüsi, mille fookuses oli pikaajalise hoolduse rahastamine. Analüüs keskendub tulevaste pikaajalise hoolduse rahastamise väljakutsete ja valikute kirjeldamisele ning lahtimõtestamisele.
Arenguseire Keskuse tellimusel viis Haap Consulting läbi uuringu nimega „Pikaajalise hoolduse tulevik”, mis on üks Arenguseire Keskuse 2021. aasta uurimissuundadest. Uuringu eesmärgiks on selgitada välja Eesti pikaajalise hoolduse arenguväljavaated, anda ülevaade olulisematest trendidest ning analüüsida võimalikke muid tegureid, mis hooldust tulevikus võivad mõjutada.
Eestis on pikaajalise hoolduse kulud varjatud, sest need jäävad enamasti abivajajate ja lähedaste kanda. Eestis on hinnanguliselt 50 000 omastehooldajat, kes moodustavad 7,7% hõivatutest. Ametlikke teenuseid saab kasutada iga kümnes abivajaja. Euroopa Liidu keskmise taseme saavutamiseks peaks Eestis avaliku sektori poolt pikaajalisele tehtavad kulutused suurenema 0,4%-lt (108 mln eurot) 2,2%-le SKT-st (590 mln eurot aastas).
Eestis vajab lähedaste-tuttavate kõrvalabi hinnanguliselt 160 000-190 000 inimest ja abivajajate hulk kasvab 2050. aastaks 26 000 inimese võrra. Pooltel abivajajatest on füüsilised ja vaimsed võimed vähenenud vanuse tõttu, pooltel on see sünnipärane või tekkinud mõne õnnetuse või haiguse tagajärjel. Praegu 65-aastastest inimestest vajavad pooled edaspidi oma elus pikaajalise hoolduse teenuseid.