Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda COVID-19 kriis on kiirendanud harjumuspäraste töötegemise viiside ümberkujunemist ja tööturu kihistumist, mis vähendab töötaja sotsiaalkaitset. Virtuaalsem ja globaalsem töö on toonud kaasa traditsioonilise töösuhte vähenemise ning uued töövormid. Platvormitöö, virtuaalne töö, digitaalnomaadid, iseendale tööandjad ja iseseisvad lepingupartnerid – neid kõiki ühendab töötegija vastutuse ja riskide kasv ning auklik sotsiaalkaitse.
Kiiretele muutustele tööturul ei pruugi kõik järgi jõuda. Vaja on uut turvavõrku, mis püüaks kinni uut moodi töötajad ja need, kes vajavad järele aitamist. Kui kasvav osa töötegijatest ei kvalifitseeru automaatselt töötamisega seotud ravikindlustusele ja pensionile, siis kuidas seda lahendada?
Üheks võimaluseks on kasutada sotsiaalkaitses individuaalseid kontosid ehk n-ö elukontosid, mis poleks enam seotud kindla töösuhtega. Näiteks Eesti ettevõtluskonto on üks hea väga lihtne näide – inimese ettevõtluskontole koguneb kogu tulu erinevatest tööotsadest, mida maksustatakse kindlas määras ja kui see ületab teatud piirmäära, siis saad ka ravikindlustuse. Maailmas on kogumiskontod sotsiaalkaitses juba mõnda aega kasutuses. On loodud näiteks tervisekontosid, hariduskontosid ja pensionikontosid, kuid vähe on terviklikke lahendusi, mis aitaksid inimesel muutuva tööturuga pikaajaliselt kohaneda.
Veebiseminaril esinevad:
Soome parlamedi liige Elina Lepomäki tutvustab põhjanaabrite elukontot ja sotsiaalkaitse reformi (ettekande slaidid, pdf, 239 kB).
Tööõiguse lektor Dr Nicole Maggi-Germain Paris 1 Panthéon-Sorbonne’i ülikoolist räägib Prantsusmaa kogemusest aktiivsuskonto sisseseadmisel ja sotsiaalsete õiguste inimesega sidumise ideest (ettekande slaidid, pdf, 559 kB).
Arutelus osalevad Riigikogu liige Riina Sikkut ja arenguseire nõukoja esimees Jaan Pillesaar. Arutelu juhib Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu.
Veebiseminar “Kas sotsiaalkaitse tulevik on individuaalsed kogumiskontod?” toimus 2021. aasta aprillis inglise keeles.
Üritusega seotud uudised
-
27.03 2022Aastaraamat: pikaajalise hoolduse risk vajab maandamist
Eesti elanike suurim kindlustamata risk on vajaduse tekkimine pikaajalise hoolduse järele, selgub aprilli alguses avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Ligi pooled üle 65-aastaseks elanud inimestest vajavad oma edasises elus pikaajalise hoolduse teenuseid.