Veebiseminar „Pikaajaline hooldus: kust selleks raha leida?”

Kui Eesti avalik sektor kulutab pikaajalisele hooldusele aastas üle 100 miljoni euro, siis järgmise 50 aastaga võib OECD prognoosi järgi suureneda aastane vajadus pikaajalise hoolduse teenuste pakkumiseks kuni 900 miljoni euroni arvutades kulu tänase hinnataseme ja rikkuse järgi.

“22% Eesti elanikest hooldab või abistab mõnda pikaajalise terviseprobleemi või puudega või eakat inimest,” ütles Arenguseire Keskuse uuringute juht Lenno Uusküla. “Eesti panustab võrreldes teiste OECD riikidega pikaajalisse hooldusese väga vähe ressursse – vaid 0,4% SKP-st võrrelduna 1,7% OECD riikide keskmisega. Võrdsele tasemele jõudmiseks peaksid Eesti kulud pikaajalisele hooldusele ulatuma 460 miljoni euroni aastas.”

Uusküla sõnul on Eestis pikaajalisest hoolduse kuludest ligi 80% abivajaja või tema lähikonna kanda. “Abivajajad ja nende lähedased on juba praegu hädas, rahvastiku vananedes muutub puudujääk veelgi suuremaks,” lisas ta. OECD 2020. aastal tehtud prognoosi järgi võib järgmise 50 aasta jooksul suureneda Eesti vajadus pikaajalise hoolduse rahastamisel kuni 3,3%ni SKP-st, mis tähendaks tänase rikkuse ja hinnataseme ligi 900 miljoni euro suurust väljaminekut.

Eesti võimalusi selle ülesande lahendamisel arutati Arenguseire Keskuse veebiseminaril “Pikaajaline hooldus: kust selleks raha leida?”.

Arutelus osalesid:

• Chicago Ülikooli rahvatervise professor Tamara Konetzka, kes räägib ettekandes “USA pikaajalise hoolduse väljakutsed. Mis saab edasi?” erakindlustusel põhinevast USA pikaajalise hoolduse süsteemist. 
• The Federal Reserve Bank of Atlanta vanemnõunik Anton Braun, kes räägib ettekandes “Miks nii vähesed kindlustavad end pikaajalise hooldusega seotud suurte kulude vastu?” USA vabatahtliku erakindlustuse väljakutsetest. 
• Helsingi ülikooli professor Niku Määtänen, kes räägib ettekandes “Kas erakindlustus saaks toimida riigi abil ja toetusel?” riigi võimalustest toetada erasektorit pikaajalise hoolduse kindlustuse pakkumisel. 
• Teemat kommenteerivad erakonna Eesti 200 esimees Kristina Kallas ja Riigikogu liige Jürgen Ligi. Arutelu juhib Arenguseire Keskuse uuringute juht Lenno Uusküla.