Pikaajalise hoolduse tulevik

Raport: Pikaajalise hoolduse teenus vajab „tärnisüsteemi”

Eesti elanikud on kindlustamata pikaajalise hoolduse vajaduse riski vastu, selgub Arenguseire Keskuse raportist „Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“. Raport soovitab riigil määratleda minimaalsed pikaajalise hoolduse teenustasemed.

Pikaajalise hoolduse "tärnisüsteem"

„Eestis vajab igapäevaeluga toimetulekuks pikaajalise hoolduse teenuseid 160 000 – 190 000 inimest, kellest vaid iga kümnes saab vajalikke teenuseid riigilt ja kohalikelt omavalitsustelt,“ ütles Arenguseire Keskuse uuringute juht Lenno Uusküla. „Kuna rahvastiku vananemine toob abivajajaid pidevalt juurde, tuleks riigi poolt määratleda rahastatud pikaajalise hoolduse baasteenus, mis on kindlustatud igale abivajajale,“ ütles ta

Uusküla sõnul tuleb pikaajalise hoolduse teenuse „tärnisüsteemi“ loomisel võimaldada ka isikliku raha või erakindlustuse toel valida kõrgem teenustase. „Praegu on suurem osa pikaajalisest hooldusest jäänud abivajaja lähedaste kanda. Ka see võimalus on ammendumas, sest laste arv peredes väheneb ja täiskasvanuna kolitakse vanematest kaugemale elama,“ ütles ta. „Pikaajalist abi vajavate inimeste jätmine üksnes lähedaste hoolde hakkab avaldama järjest suuremat mõju ka majanduskeskkonnale – lähima aastakümne jooksul kasvab omastehooldusega hõivatud elanikkonna osakaal juba 10%-ni hõivatutest.“

Uusküla sõnul on pikaajalise hoolduse koorem Eestis jäänud abivajajate omaste kanda, sest enamasti puudub neil võimalus tasuda vajalike teenuste eest ja paljusid hoolduse koduteenuseid turg ei paku. „Näiteks pole Eestis võimalik osta isikuteenuseid, mida osutatakse kodus – abi riietumisel, söömisel või isikliku hügieeniga toimetulekul. Seetõttu jõuavad abivajajad liiga vara hooldekodusse, mis samas on kõige kallim pikaajalise hoolduse vorm,“ rääkis Uusküla.

Lenno Uusküla rõhutab, et pikaajalise hoolduse praegune ja tulevane rahavajadus on nii ulatuslik – aastase kuluna peab jõudma ligi 600 miljoni euroni -, et selle katmiseks on vaja riigi, erasektori ja abivajaja kombineeritud panust. „Riik peab tagama elamisväärse miinimumstandardi ehk nö ühetärniteenuse. Kui inimese elu jooksul saadud sissetulekud lubavad, võib ta ise rahastada ka luksuslikumaid teenuseid vanaduspõlves,“ ütles Uusküla. „Teenusstandardite kujundamine sellisena, et riik katab kõigil abivajajatel baasteenused, kuid isikliku lisarahastuse või erakindlustuse abil on võimalik osta sellest rohkem, annab olulise tõuke ka teenuste eraturu arenguks ja isikliku vastutuse võtmiseks.“

Laadi raport „Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“ SIIT.

2021. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks „Pikaajalise hoolduse tulevik“, milles otsitakse lahendusi, kuidas rahastada ja katta vananevas ühiskonnas pikaajalise hooldusega seotud vajadusi järgmise 15 aasta perspektiivis.

Pikaajaline hooldus hõlmab erinevaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, mis on mõeldud inimestele, kes vajavad abi igapäevaelus toimetulemiseks ja ühiskonnas osalemiseks.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Viimased uudised

Vaata veel uudiseid
×

Liitu uudiskirjaga

Soovid püsida kursis maailma ja Eesti suundumustega? Kord kuus saadame uudiskirja tellijatele ilmunud uuringud, raportid, blogipostitused. Uudiskirjas tutvustame ka trendiraporti “Pikksilm” uusi artikleid, mis keskenduvad põhjalikumalt mõnele olulisele suundumusele.