Uudis

Täna, 30. septembril toimuv Arenguseire Keskuse konverents „Teistmoodi tulevik“ keskendub üleilmsetele jõuvahekordade muutumisele ja Eesti positsioonile koroonajärgses maailmas.

30. septembril toimuv Arenguseire Keskuse konverents „Teistmoodi tulevik” keskendub tänavu jõuvahekordade muutumisele maailmas ja Eesti positsioonile erinevate stsenaariumide puhul.

Arenguseire Keskus analüüsis vastvalminud uurimusprojekti raames globaalsete jõujoonte muutumise tähendust Eesti jaoks strateegilistes valdkondades nagu energeetika, digitaristu ja tehnoloogia. Uurimistöö tulemusena toob keskus välja neli võimalikku arengustsenaariumit koos otsustus- ja valikuvõimalustega.

Praegune pandeemia ja majanduskriis on märkimisväärselt suurendanud globaalse jõuvahekorra muutuste mõistmisega seotud ebakindlust ja keerukust. Mõned erinevates kriisieelsetes arenguseire stsenaariumides ennustatud peamised liikumapanevad jõud on tugevnenud, kuid teised siirdunud tagapingile. Veebiseminaril uuritakse globaalsete jõuvahekordade alternatiivseid stsenaariume ja praeguse pandeemia tekitatud häirete mõju.

Arenguseire Keskus hakkab uue seireprojekti raames uurima globaalsete jõujoonte muutumise mõju Eesti arengule. Uurimistöö tulemusena tuuakse välja peamised valikuvõimalused ja otsustuskohad.

Arenguseire Keskuse kogumikus “Pikksilm” ilmus uus artikkel “Teisenev maailmamajandus: muutuvad jõuvahekorrad ja arengukontekstid”, mille autoriks on Tallinna Ülikooli strateegilise juhtimise ja tuleviku-uuringute professor Erik Terk.

Tänast maailma iseloomustab valdkondade ja tehnoloogiate põimumine, mis tähendab riigi jaoks, et üksikuid sektoreid ja eluvaldkondi ei saa enam käsitleda ja reguleerida kui eraldiseisvaid.

Inglisekeelses keeleruumis on käibel väljend “geography is destiny” ehk geograafia on saatus.