Eesti sadamate kasvuvõimaluseks on Aadria mere – Balti kaubakoridori tekkimine

„Eesti sadamaid on viimase kahe kümnendi jooksul mõjutanud kaks trendi – ida-läänesuunalise transiidi järsk langus võrreldes tipphetkega 2006. aastal ning Eesti ekspordi ja impordiga seotud kaubavedude järjepidev kasv. Samas pole need kompenseerinud transiitvedude langust,“ rääkis Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Tulevikku vaadates pakub sadamakaubandusele lootust eelkõige Rail Balticu raudteetrassi käivitamine ja Aadria mere-Balti transpordikoridori tekkimine.“

Rakendusuuringute keskuse Centar vanemanalüütiku Sten Anspali sõnul pole transiitkaupade voog Venemaalt täielikult katkenud – praegugi veetakse Eesti sadamate kaudu läände väetisi, ammoniaaki ja naftatooteid. „Suurimaks transiidisadamaks on tõusnud Sillamäe sadam. Kogu kaubamahult on suurim Tallinna sadam, koos Sillamäe sadamaga liigub nende kaudu 84% kogu Eesti sadamate kaubakäibest,“ ütles Anspal.

Sten Anspali sõnul on viimasel aastakümnel kiiremini kasvanud kaubakäive Venemaa Balti sadamates (nt Ust-Luga sadam). „Venemaa on võtnud eesmärgiks suunata võimalikult suur osa kaubavoogudest läbi enda sadamate, mis on nende kaubamahtu märkimisväärselt suurendanud. Tublisti on kasvanud ka Leedu Klaipeda ja Poola Gdanski sadamate kaubakäive,“ lisas ta. „Ka Läti sadamate kaubakäive on veidi kasvanud, samas kui Soome oma on langenud. Suurim langus võrreldes 2010. aastaga on olnud Eestis.“

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilovi sõnul võivad sadamatele tuua olulisi veomahte ettevõtted, mis rajatakse pidades silmas Rail Balticu ja Eesti sadamate loodavaid logistilisi võimalusi. „Näiteks Muuga sadamasse planeeritav sojatöötluskompleks, mille tooraine ja lõpptoodangu vedude maht läbi Muuga sadama ulatub prognooside kohaselt 2,5 miljoni tonnini,“ lisas ta. Danilov lisas, et Eesti sadamaid läbivate kaubamahtude tuleviku seisukohalt saab oluliseks ka see, milliseks kujuneb Soome kaubavahetuse maht Lõuna-Euroopa, Türgi, India ning teiste Aasia riikidega.

Merekaubanduse tulevikustsenaariumide raportit esitletakse homme, 30. septembril toimuval konverentsil „Teistmoodi tulevik“. Vaata konverentsi kohta lähemalt SIIT 

Raporti „Merekaubanduse tulevik Eestis. Arengustsenaariumid aastani 2040″ saab alla laadida SIIT.

Vaata ka Arenguseire Keskuse blogipostitust
Arenguseire: Sadamakaubanduse kasvu võtmed on raudteel

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.