Õhusaaste põhjustab Eestis sadu enneaegseid surmasid
Transpordiga kaasnev õhusaaste on kujunemas rahvatervisele märkimisväärseks probleemiks, sest põhjustab Eestis aastas sadu ja Euroopa Liidus sadu tuhandeid enneaegseid surmasid. Arenguseire Keskuses valmib aprillis Eesti transpordisüsteemi tulevikusuundasid kaardistav raport „Liikuvuse tulevik“.
Kuigi viiruskriisi tõttu kaotatud elude minimeerimine on hetkel esiplaanil, on selle kõrval mitmeid teisi pikaajalisi väljakutseid, mille mõju rahvatervisele on märkimisväärne – näiteks transpordiga kaasnev õhusaaste. Seepärast on keskkonnasääst ja heitmete vähendamine üheks peamiseks märksõnaks transpordipoliitika kujundamisel järgmistel kümnenditel nii Euroopas kui Eestis.
Valminud Eesti Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021-2035 seab transpordisektori 2035. aasta koguheite sihttasemeks ambitsioonika 1750 kt CO2e ehk 28% võrra vähenemise võrreldes 2018. aasta tasemega. See eeldab senise trendi kiiret ümberpööramist, sest alates 2014. aastast on transpordisektori kasvuhoonegaaside heide igal aastal järk-järgult suurenenud (joonis 1).
Liikuvuse muutumine nõuab aega
Inimeste liikumisharjumuste ja -viiside muutumine ning vajaliku taristu rajamine nõuab märkimisväärseid investeeringuid ning aega. Samas saab üleminek säästvamale liikuvusele õnnestuda ainult siis, kui see võtab arvesse muutustest kõige enam mõjutatud ühiskonnaliikmete vajadusi.
Kõige haavatavamateks sihtrühmadeks on terviseprobleemidega inimesed, eakad, lapsed ja madalama sotsiaalmajandusliku seisundiga inimesed. Madalama sissetulekuga rühmad kulutavad juba praegu suhteliselt suure osa sissetulekust liikuvusele ning kulude tõus saaks toimuda vaid muude leibkonna kulude vähendamise arvelt. Kuniks uute keskkonnasõbralike maanteetranspordi lahenduste maksumus on märgatavalt kõrgem kui tossavatel diisel- või bensiinimootoriga sõidukitel, on nende kasutuselevõtt takistatud.
European Policy Centre on välja pakkunud 11 põhiprintsiipi, mida tasuks silmas pidada, et tagada õiglane ja edukas üleminek säästvale liikuvusele. Need ettepanekud jaotuvad kolme kategooriasse:
- Tuleb tagada, et poliitiliste otsuste ja tegevustega kaasnevad eelised, piirangud, kulud ja riskid jaotatakse õiglaselt ja solidaarselt ühiskonna kõigi osade vahel (jaotuslik õiglus). Euroopa säästva ja aruka liikuvuse strateegia kohaselt peab tagama kõigile ligipääsetava, taskukohase ja turvalise liikuvuse ning ligipääsu olulistele teenustele. Näiteks, kuigi autost sõltuvuse vähendamine peaks olema üheks keskseks printsiibiks liikuvuse tuleviku kujundamisel, peab otsuste tegemisel silmas pidama ka neid sihtrühmi, kellel pole isiklikule sõiduautole alternatiivi, pakkudes neile näiteks elektrisõidukite soetamiseks toetusi.
- Tuleb tagada õiglased osalemisvõimalused ja kaasatus säästva liikuvusega seotud otsuste tegemisel (protseduuriline õiglus). Euroopa Liidus on mitmeid edukaid võrgustikke ja platvorme, mis võimaldavad säästva linnalise liikuvuse alaste teadmiste ja heade kogemuste jagamist (nt CIVITAS). Ära ei tohiks unustada linnalähedaste ja maapiirkondade inimesi ja nende vajadusi ning nende häält tuleks otsuste tegemisel senisest enam arvesse võtta. Kindlasti tuleb tagada ka piiratud liikumisvõimega inimeste võrdne osalus neis protsessides.
- Tuleb mõista ja austada säästvale liikuvusele üleminekuga seotud või sellest mõjutatud sihtrühmade õigusi, vajadusi, väärtusi, arusaamu ja kombeid (tunnustamise õiglus). See eeldab ühelt poolt inimeste suhtumise ja hoiakute, liikumisviiside ja –vajaduste pidevat uurimist ja teisalt inimeste teadlikkuse suurendamist liikuvusega seotud väljakutsetest. Euroopa Komisjoni plaan liiduülese liikuvusega seotud andmebaasi loomiseks võiks neid jõupingutusi toetada.
Euroopa roheline kokkulepe ja viiruskriisi leevendamiseks loodud taasterahastu pakuvad vahendeid, tegemaks olulisi tuleviku liikuvust mõjutavaid investeeringuid. Nende, suhteliselt kiiret otsustamist nõudvate otsuste tegemisel tuleb keskkonnasäästu kõrval silmas pidada ka seda, et kõiki ühiskonnagrupid oleks õiglaselt koheldud.
Arenguseire Keskuses valmib aprillis uuring „Tuleviku liikuvus“, mis kaardistab Eesti transpordisüsteemi võimalikke tulevikustsenaariume ja nende mõjusid Eesti elanike liikuvusele. Vaata uurimisprojekti kohta lisaks SIIT.
Uku Varblane, Arenguseire Keskuse ekspert
Viimased uudised
-
15.11 2024Raport: Pool Eesti elanikest toetab toetuste sidumist sissetulekuga
Arenguseire Keskuse värskest lühiraportist selgub, et pool Eesti elanikest toetab toetuste saamise sidumist sissetulekuga. Vajaduspõhiseid toetusi soosivad rohkem eakamad ja madalapalgalised elanikud, samas kui nooremad vanuserühmad ja alaealiste laste vanemad on selle suhtes vähem toetavad.