Ettevõtjad: Kultuuri- ja spordi toetamise kaudu soovitakse panustada kohalikku ellu 

Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane tõi välja, et täna toetuvad Eesti sport ja kultuur eelkõige avaliku sektori rahastusele, kuid nende valdkondade  elujõulisuse tagamiseks tuleb kaasata senisest rohkem eraraha. “Meie korraldatud  küsitluse eesmärgiks oli teada saada, mis motiveeriks Eesti ettevõtjaid senisest rohkem panustama kultuuri ja spordi arengusse ning mida saab riik omalt poolt teha, et annetamine oleks senisest atraktiivsem,” ütles ta. 

Eesti ettevõtete seas läbi viidud küsitluse tulemused näitavad, et ettevõtted soovivad oma sponsorlus- ja annetustegevusega järjest enam toetada kohalikku elu ja sündmusi –  kohalikke spordiklubisid, kultuuriprojekte ja sotsiaalseid algatusi. Kultuuri ja sporti panustavatest ettevõtjatest pidas kohaliku kogukonna toetamist oluliseks 46% vastanutest. 

Kohaliku kogukonna toetamist tähtsustavad eriti väljaspool Harjumaad asuvad ettevõtted.  

Varblase sõnul on see trend kooskõlas ka teiste riikide kogemusega. Näiteks Tšehhis tehtud uuringud on näidanud, et kohalike kogukondadega rohkem seotud väikeettevõtted teevad proportsionaalselt suuremaid annetusi võrreldes suurettevõtetega.

06.05.2025

Eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas

Kultuur ja sport on rahvusidentiteedi kandjad ja ühiskondliku mälu hoidjad. Samal ajal loovad need tugeva kuuluvustunde, edendavad tervist ning toetavad sotsiaalset sidusust ja üksikisiku heaolu. Kultuur ja sport loovad majanduslikku väärtust nii töökohtade, turismi kui ka ekspordi kaudu. Nende valdkondade rahastamisel ei saa keskenduda üksnes lühiajalistele kuludele ja tuludele, oluline on jälgida pikaajalist mõju, mis aitab luua tervemat, ühtsemat ja majanduslikult elujõulisemat ühiskonda.

Arenguseire Keskuse küsitlusest selgus samuti, et kultuuri ja sporti toetavaid ettevõtteid peavad oluliseks sisukat ja läbimõeldud annetustegevust ning väärtustatakse ka sotsiaalselt vastutustundlikku toetamist. “Esile tõuseb toetustegevuse mõju hindamise tähtsus, mida toetab ka sotsiaalmeedia kasutuse kasv, kuna see võimaldab muuta toetustegevuse nähtavamaks ning jõuda kiiremini laiema auditooriumini,” kommenteeris Varblane. Sotsiaalmeedia mõju toetustegevuse planeerimisel pidas oluliseks 27% vastanutest.

Lisaks muutub sponsorlustegevus üha personaliseeritumaks ning seda peab oluliseks 26% kultuuri ja spordi toetajatest. Kultuuri ja sporti toetavatest  ettevõtetest 21% avaldas soovi olla toetatud algatustesse aktiivselt kaasatud. “See on oluline signaal ka sponsorluse taotlejatele, et omalt poolt võiks pakkuda võimalusi aktiivsemaks koostööks,” lisas Varblane.

Arenguseire Keskus avaldab raporti “Eraraha kaasamine kultuuri- ja spordivaldkonnas”  6. mail. Raportis käsitletakse, kui palju saab loota erarahastuse kasvule kultuuris ja spordis ning milliseks võib kujuneda Eesti annetuskultuur tulevikus.