Majanduskomisjon kooskõlastas Arenguseire Keskuse 2026. aasta tegevuskava
Majanduskomisjon kooskõlastas Arenguseire Keskuse (ASK) tänavused uurimissuunad, mille hulgas on konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvatamine, aga ka lähisuhtevägivalla mõju tööturul toimuvale.
Komisjoni esimees Marek Reinaas tänas ASKi mullu tehtud töö eest. „Arenguseire Keskus on olnud majanduskomisjonile hea koostööpartner ning hea meel on kuulda, et ASKi tehtud uurimistöö tulemused leiavad aina enam mainimist nii Riigikogu täiskogus kui ka ühiskonnas laiemalt, sest fakti- ja teadmistepõhine otsustamine on meie kõigi huvides,“ sõnas Reinaas.
Majanduskomisjon kiitis ASKi tänavuse tegevuskava konsensuslikult heaks.
Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov sõnas, et Arenguseire Keskuse fookuses on tänavu mitmed majandusarengu ning inimeste turvatunde ja toimetulekuga seotud teemad. „Analüüsime, kuidas kasvatada konkurentsivõimet ja tootlikkust muutuvas majandus- ja tehnoloogiakeskkonnas, milline on lähisuhtevägivalla varjatud ulatus ja uued mustrid ning millised trendid ja tegurid mõjutavad vanemaealiste oskuste uuendamist ja tööelus püsimist. Uurime ka noortega seotud seadusjärgsete eapiiride ajakohasust, arvestades digikeskkonna kasvavat mõju,“ loetles ta.
Arenguseire Keskuse tänavused uurimissuunad on noorte autonoomia tulevik, majanduse konkurentsivõime tulevik, lähisuhtevägivalla levik ja trendid Eestis ning elukestva õppe trendid ja tulevik. Samuti täiendatakse varasemaid uuringuid käsitledes sotsiaal- ja tervishoiu infokasutust probleemide ennetamiseks ning regionaalset investeerimiskliimat.
Istungil osalesid ka Arenguseire nõukoja esimees Tarmo Soomere, nõukoja liikmed Ivar Dembovski, Robert Kitt ja Mait Palts ning Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov ja uuringute juht Uku Varblane.
Viimased uudised
-
15.01 2026Uuring: Eestikeelsele haridusele üleminek on pannud vene pered kasutama eraõpetajate abi
Eraõpetajate kasutamine on Eestis laialt levinud, kuid suurim vajadus eraõppe järele on vene emakeelega peredes, kus eraõpetajaid kasutatakse üle kahe korra sagedamini kui eestikeelsetes peredes, selgub Arenguseire Keskuse uuringust “Eraõpetajate kasutamine Eestis”.