Uudis

Eestis on kahekümne aastaga kahanenud ühistranspordi, jalgsi ning jalgrattaga tööle liikujate arv 120 000 inimese võrra ja kahekordistunud registrisse kantud sõiduautode arv. Kuidas viia nendes oludes läbi rohepööre, arutatakse 6. detsembril toimuval Arenguseire Keskuse veebiseminaril “Mille taga seisab rohepööre transpordisektoris?”

Eestil tuleb arvestada paljude sõjapõgenike teadmata ajaks Eestisse jäämisega, selgub täna avaldatud Arenguseire Keskuse raportist „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile. Rahvastik, lõimumine, väliskaubandus.“ Keskus koostas stsenaariumid 10 000, 30 000 ja 60 000 Eestisse jääva sõjapõgeniku kohta.

Venemaa-Ukraina sõja pikaajaliste ühiskondlike mõjude leevendamisel on oluline arvestada erinevaid võimalikke stsenaariume, mis puudutavad sõjapõgenike sisserännet ja Eesti majanduse lahti sidumist Venemaa ning Valgevene turust, selgub avaldatavast Arenguseire Keskuse erakorralisest raportist „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile“. Keskus tutvustab raportit kolmapäeval, 29. juunil kell 11.

Venemaa ja Valgevene kaupade impordi täielik lõpetamine mõjutaks enim Eesti logistika-, metalli- ja puidusektorit, kus teistest riikidest pärit asenduskaubad on enam kui veerandi võrra kallimad, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Vene-Valgevene impordist loobumise mõju majandussektoritele“. Tarneahelate ümberkujundamine tõstab ettevõtete kulusid ja nõuab riskide maandamiseks suuremate laovarude hoidmist.

Arenguseire Keskus avaldab kolmapäeval, 29. juunil kell 11 erakorralise raporti „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile“. Raportis analüüsitakse põgenike sisserände võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ja Eesti riigi kuludele ning tuludele, samuti Venemaalt ja Valgevenest kaupade importimise lõpetamise mõjusid Eesti majandusele.

Venemaalt ja Valgevenest imporditavatest kaupadest ning toormetest sõltuvad Eesti ettevõtted peaksid aegsasti äririske maandama, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Venemaa ja Valgevene importkaupade asendamise mõju kaubagruppide lõikes“. Neist riikidest impordi täielik lõpetamine tähendaks Eesti ettevõtetele 2021. aasta hindades 860 miljoni euro suurust lisakulu.

Venemaa-Ukraina sõjast võib saada ajaloo murdepunkt, mis toob laialdasi tagajärgi maailmakorrale, räägib endine Soome valitsusjuht Alexander Stubb täna, 15. juunil toimuval Arenguseire Keskuse aastakonverentsil „Teistmoodi tulevik. Eesti pikaajaline toimetulek muutuvas maailmakorras“. Konverents käsitleb  lisaks Vene – Ukraina sõja mõjudele ka Eesti kõrgharidussüsteemi tulevikku ja andmemajandust.

Kõrgkoolid peavad konkurentsivõime säilitamiseks senisest kiiremini kohanema haridusturu vajadustega, selgub Arenguseire Keskuse täna avaldatud raportist „Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“. Järgmisel kümnendil kasvab oluliselt täienduskoolituse vajadus, mis nõuab kõrgkoolidelt ja riigilt suuremat paindlikkust õppevormide osas.