Raport: Eesti kultuuri ja spordi elujõulisuse tagamiseks tuleb kaasata rohkem eraraha

Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane sõnas, et Eesti on kultuuri- ja spordivaldkonda suunatava eelarveraha osakaalu poolest Euroopas esimeste seas. “Riikliku rahastuse tase ei pruugi edaspidi oluliselt suureneda, sest järeleaitamist vajavad sotsiaalvaldkond ja tervishoid, mis on riigi jaoks prioriteetsed. Seega kultuuri ja spordi elujõulisuse tagamiseks on vaja kaasata senisest rohkem eraraha ehk annetusi,” sõnas Varblane.

Eesti ettevõtetel on võimalik tulumaksuvabalt annetada ligikaudu miljard eurot aastas, millest kasutatakse ära vaid väga väike osa. Näiteks 2022. aastal annetati tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kuuluvatele kultuuri- ja spordivaldkonna asutustele vaid 4 miljonit eurot. “Eraraha kaasamiseks kultuuri- ja spordivaldkonda on tehtud mitmeid ettepanekuid. Näiteks näitavad uuringud, et ettevõtete annetusi suurendavad riigi ja kohaliku omavalitsuse toetused, mis on ettevõtete jaoks justkui kvaliteedimärgiks,” tõi Varblane välja.

Arenguseire Keskus on uurimissuuna „Eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas“ raames välja töötanud kultuuri- ja spordivaldkonda eraraha kaasamise kalkulaatori, mis lubab hinnata valdkonda laekuva eraraha mahtu lähtuvalt ettevõtete ja füüsiliste isikute annetuskäitumisest ning kaasnevat mõju riigi tuludele ja kuludele. Kalkulaatoriga tehtud simulatsioonide alusel tõi keskus välja kolm stsenaariumit.

Baasstsenaariumi järgi jääb annetusi tegevate ettevõtete osakaal tänasele tasemele ehk ca 0,5% kõigist ettevõtetest. Annetajate arv ja summa kasvab samas tempos ettevõtete arvu ja kasumite kasvuga, mis ei too paraku kultuuri- ja spordivaldkonda olulist lisaraha.

Stsenaariumis “Ettevõtted +” laieneb annetusi tegevate ettevõtete osakaal, jõudes viie aastaga  3%-ni kõigist ettevõtetest ning neljakordistades kultuuri- ja spordivaldkonna annetustulu baasstsenaariumiga võrreldes. “Samas ei pruugi selline areng aset leida iseenesest, vaid võib vajada stimuleerivaid meetmeid,” kommenteeris Uku Varblane.

Kultuuri ja spordi jaoks tulusaim stsenaarium on „Riigi võimendus“, kus riik lisab omalt poolt juurde annetustele, mille tase on vähemalt 3% ettevõtte kasumist. Toetusskeemi rakendamise esimesel aastal kogutaks seatud eelduste kohaselt 13 mln eurot ehk 8,7 mln eurot rohkem kui praegu. Riigi panus oleks sellest ligikaudu kolmandik ehk  esimesel aastal umbes  2,9 mln eurot. “Riigi kulu leevendaks osaliselt täiendav maksutulu kultuuri- ja spordiasutuste tegevusmahu kasvult, pikaajaliselt tooks lisatulu ka inimeste kauem hõives ja aktiivsena püsimine,” tõi Varblane välja.

Hinnanguliselt kasvatab iga spordi- ja vabaaja valdkonda investeeritud euro riigi SKPd 1,4 euro võrra. Uuringud näitavad, et liikumis- ja spordiharjumus ning kultuuritegevuses osalemine hoiab inimesi kauem hõives ja aktiivsena. 2022. aastal teenis Eestis tulu vaid 13% 65-aastastest ja vanematest inimestest, kuid kui seda taset tõsta vaid ühe protsendipunkti võrra, laekuks riigile täiendavalt 7,1 mln eurot füüsilise isiku tulumaksu, millele lisanduks tulu kaudsetelt maksudelt.

Lühiraport “Eraraha kaasamise stsenaariumid kultuuri- ja spordivaldkonnas” tugineb Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Eraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas“ raames välja töötatud kultuuri- ja spordivaldkonda eraraha kaasamise kalkulaatoriga tehtud simulatsioonidel. Uurimissuunas käsitletakse kultuuri- ja spordivaldkonnale annetamist mõjutavaid tegureid ja trende, sealhulgas nende võimalikke arenguid tulevikus.