Uudis

Koroonapandeemia esimene laine kahandas Eesti ettevõtete käivet 3,5 miljardi euro võrra, selgub täna esitletavast Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõju Eesti majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“. Kriis loob ettevõtetele võimalusi uute turgude haaramiseks.

Koroonapandeemia tõi põllumajandussektorisse suure tööjõukriisi, kuna piiride sulgemine riikide vahel jättis sektori ilma välistööjõust, selgub Arenguseire Keskuse valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Eesti tööturg ei suuda ka tulevikus täita sektori kõiki vabasid töökohti.

Koroonapandeemia annab tõuke tarneahelate lühendamisele elektroonikatööstuses, mille tulemusena tuuakse Aasiast osa tootmist tagasi Euroopasse, selgub Arenguseire Keskuse valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Eesti peab investeeringutest osasaamiseks pakkuma investoritele stabiilset majanduskeskkonda.

Koroonapandeemia võib kasvatada varjatud protektsionismi Eesti toidutööstuste eksportturgudel, selgub Arenguseire Keskuses valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Viiruse esimeses laines langes joogitootmise kuukäive 20,6%, toiduainete tootmises oli suurim langus aprillis – 6,9%.

Koroonaviiruse esimeses laines sai Eesti majandussektoritest kõige tugevamalt kannatada majutus, toitlustus ja reisiteenused, selgub Arenguseire Keskuses valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Kogu sektori kuukäibe langus ulatus aprillis aasta varasemaga võrreldes 76,2%-ni ning reisiettevõtetel 98,3%-ni.

Eesti puidu- ja paberitööstus pani koroonaviiruse esimese laine majandusmõjudele keskmisest paremini vastu, selgub Arenguseire Keskuses valmivas raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Majandusharus hakkasid käibed taastuma juba juunikuus.

Kevadises koroonaviiruse esimeses laines sai Eesti majandusharudest kõige vähem kahjustada info- ja sidesektor, kõige keerulisemasse olukorda sattus viirusepuhangu tõttu majutuse, toitlustuse ja reisikorraldusega seotud ettevõtted, selgub Arenguseire Keskuses valmivas raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“.

Baltimaad vajavad COVID19 tingitud majanduskriisist kiiremaks taastumiseks tihedamat omavahelist koostööd. Koroonapandeemia ohjeldamiseks loodud „Balti mulli“ kogemust tuleks laiendada ka teistesse elu valdkondadesse.

Arenguseire Keskus viib läbi COVID-19 mõju käsitleva uurimisprojekti, mille eesmärk on riskide ja võimaluste võtmes anda hinnang eelseisvatele muutustele majanduses.