Viiruskriis on ettevõtete käivetest viinud 3,5 miljardit eurot
Koroonapandeemia esimene laine kahandas Eesti ettevõtete käivet 3,5 miljardi euro võrra, selgub täna esitletavast Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõju Eesti majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“. Kriis loob ettevõtetele võimalusi uute turgude haaramiseks.
„Teiste riikidega võrreldes on koroonapandeemiast tingitud majanduslangus olnud mõõdukas, kuid tööhõive on Euroopa Liidu riikidest kahanenud Eestist enam vaid Hispaanias, Ungaris ja Iirimaal,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Enim on kriisis kannatanud tööjõumahukad teenussektori harud, samas kui töötlev tööstus on hoidnud majandust toimimas. Lähiaastatel edenevadki paremini viiruskindlamad majandusharud nagu näiteks infotehnoloogia ja finantssektor, aga ka puidu- ja elektroonikatööstus.“
Keskmisest haavatavamates sektorites luuakse 14% lisandväärtusest ja neis töötab 21,2% töötajatest. „Kõigis majandussektorites kokku on ettevõtete käive olnud märtsist-oktoobrini aasta varasemaga võrreldes 7,8% ehk 3,5 miljardit eurot väiksem,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. „Majandussektorite lõikes on viiruse esimese laine mõjud Eestis olnud väga erinevad.“
Esitletav raport sisaldab ülevaateid viiruskriisi mõjude kohta 17 majandusvaldkonnale, samuti võimalikke arengustsenaariume järgmise kümne aasta jooksul. Raportit tutvustavad Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, keskuse ekspert Uku Varblane ja kommenteerib Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Raportit „Viiruskriisi mõju Eesti majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“ esitletakse 08. detsembril kell 11. Esitlust saab jälgida ka veebi vahendusel või Facebooki otseülekandes.
Uurimissuuna „COVID-19 mõju arengusuundumustele“ eesmärk oli anda kiirhinnang viiruskriisi käigus toimuvatele ja eelseisvatele muutustele. Eelkõige keskendub töö majanduslike mõjude selgitamisele ja tulevikuväljavaadete hindamisele, sh käsitletakse seda, kuidas võib muutuda Eesti majanduse struktuur ja konkurentsipositsioon teiste riikide suhtes.
Vaata ka raporti teemal ilmunud pressiteateid:
- 05.12.2020 Arenguseire: Põllumajandussektor vajab välistööjõudu ka tulevikus
- 04.12.2020 Arenguseire: Kriis rõhutab kohalike energiakandjate olulisust
- 28.11.2020 Arenguseire: Koroonapandeemia võib anda Eesti elektroonikatööstusele arenguvõimaluse
- 21.11.2020 Arenguseire: Koroonapandeemia võib ohustada toidutööstuste eksporti
- 19.11.2020 Arenguseire: Lähiaastatel väheneb turismi panus majandusse
- 17.11.2020 Arenguseire: Eesti puidu- ja paberitööstus paneb viiruskriisile hästi vastu
- 15.11.2020 Arenguseire: Kas Eesti majandus on valmis koroonaviiruse teiseks laineks?
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.
Viimased uudised
-
11.10 2024Raport: Energiamahukatest tööstusharudest on Eesti jaoks suurima potentsiaaliga kolm
Arenguseire Keskus toob värskes lühiraportis välja, et suure energiatarbega tööstuste Eestisse meelitamisel tuleb silmas pidada, et projektide lisandväärtus energiaühiku kohta ei oleks keskmisest madalam. Energiamahukate tööstuste rajamine oleks põhjendatud vaid siis, kui need avavad võimalusi suurema lisandväärtusega majandustegevuste käivitamiseks Eestis.