Kas Eesti majandus on valmis koroonaviiruse teiseks laineks?

15/11/2020

Uku Varblane Arenguseire Keskuse uuringute juht

„Eesti majandus läheb koroonaviiruse teisele lainele vastu võrdlemisi haavatavas seisus,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. „Mitmetes majandussektorites on olukorra taastumist oodates puhvrid ära kasutatud ja viiruskriisi uue lainega hakkama saamine on seepärast keerulisem,“ lisas ta.

Varblase sõnul on mitmetes sektorites ettevõtted lükanud edasi uued investeeringud ja arendustegevused ning see avaldab negatiivset mõju ka teistele seotud majandusharudele. „Kuna osade sektorite ettevõtteid mõjutab kasvanud nakkusoht ka otseselt, võib see lähiaastatel kaasa tuua meie majandusstruktuuri teisenemise –  paremini edenevad viiruskindlamad majandusharud,“ selgitas Uku Varblane. „Keskmisest haavatavamates sektorites luuakse 14% lisandväärtusest ja seal töötab 21,2% ehk enam kui iga viies Eesti töötaja.“

Arenguseire Keskuses koostatud COVID-19 kindlusindeksi järgi on 17 majandusharust kõige paremini pidanud kriisile vastu info ja side, tervishoid ning metsa- ja puidutööstusega seonduvad ettevõtted. „Eesti majandus toetub lähiaastatel ilmselt senisest enam nendele viirusekindlamatele sektoritele,“ ütles Uku Varblane. Kõige tugevamalt on saanud viiruskriisis kannatada majutuse ja toitlustuse ning meelelahutusega seotud ettevõtted.

COVID-19 kindlusindeks hindab erinevate majandusharude suhtelist mõjutatust viiruskriisist ja indeksi põhineb ettevõtete erinevatel majandusnäitajatel.

Indeksi väärtus jääb vahemikku -5 (suurim negatiivne mõju) kuni +5 (väikseim negatiivne mõju). Indeksis omab suurimat kaalu majandusharus tegutsevate ettevõtete käibe muutus (summaarne käive perioodil märts-august 2020 võrreldes aasta varasema perioodiga), lisaks võetakse arvesse töötajate arvu muutust nii võrrelduna 2019. aasta sama perioodiga kui ka eriolukorra järgset dünaamikat. Samuti on indeksi arvutamisel võetud arvesse tööjõukulude muutust ning ka ettevõtete kasumi ja investeeringute muutust eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Sektorite arengudünaamikat on viiruskriisi kõrval mõjutanud ka pikaajalised trendid, nt tehnoloogiamahukuse kasv.

Majandussektorite kaupa alustab Arenguseire Keskus ülevaadete avaldamist viiruskriisi mõjude kohta alates 17. novembrist. Viiruskriisist väljumise stsenaariume esitleb Arenguseire Keskus detsembri alguses.

Uuringus „COVID-19 mõju arengusuundumustele“ selgitatakse viiruskriisiga esile kerkinud trendide ning tõusetunud määramatute tegurite võimalikku tähendust Eesti ettevõtete konkurentsivõimele ja majanduskeskkonna kujunemisele laiemalt. Loe lähemalt siit.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.