Uudised

Koroonapandeemia esimene laine kahandas Eesti ettevõtete käivet 3,5 miljardi euro võrra, selgub täna esitletavast Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõju Eesti majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“. Kriis loob ettevõtetele võimalusi uute turgude haaramiseks.

Riikide iseenda varustatuse tagamisele keskendumine koroonapandeemia käigus näitab Eesti kohalike energiakandjate olulisust tulevikus, selgub Arenguseire Keskuse valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Kaugemasse tulevikku jääv roheliste kütuste ajastu võib kujuneda Eestile fossiilkütuste ajastust soodsamaks.

Eestis on Euroopa suurim rahuldamata vajadus arstiabi järele ja senise ravikindlustussüsteemi jätkudes hakkab tervishoiuteenuste kättesaadavus vähenema, selgub täna esitletud Arenguseire Keskuse raportist „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.

Eesti tervishoiusüsteemi jõuab lähema viie aasta jooksul rahastuskriis, sest rahvastiku vananemine suurendab kulusid ja samas vähendab maksutulusid, selgub täna esitletavast Arenguseire Keskuse raportist „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.

Rahastuskriis Eesti tervishoius jõuab kätte juba lähema viie aasta jooksul, selgub täna Arenguseire Keskuse poolt avaldatud raportist „Eesti tervishoid tulevikus – võtmetrendid ja näiteriigid“. Kulude kasvu aitaks pidurdada Eesti elanike tervisekäitumise paranemine ja tervishoiu rahastamise muutmine senisest tulemuspõhisemaks.

OTSEÜLEKANNE ALGAB KELL 10.00

Tööturu surve töötajale iseendale tööandjaks hakkamiseks paneb proovile sotsiaalsüsteemi pikaajalise rahastamise ja toimimise. Väiksemate sotsiaalsete tagatistega töövormid panevad eriti keerulisse olukorda väiksema sissetulekuga inimesed.

22. oktoobril toimuv Arenguseire Keskuse ja Riigikogu suur vesinikupäev „Kas Eesti on vesinikurongist maha jäämas?” küsib, millised on Eesti võimalused fossiilsete kütuste asendamisel vesinikupõhiste lahendustega.

Täna, 30. septembril toimuv Arenguseire Keskuse konverents „Teistmoodi tulevik“ keskendub üleilmsetele jõuvahekordade muutumisele ja Eesti positsioonile koroonajärgses maailmas.

Läänemere idakalda põhisadamatest on viimase aastakümne (2010-2018) jooksul näidanud kaubamahtude kasvu Leedu, Läti, Poola ja Venemaa sadamad, selgub Arenguseire Keskuses valminud raportist „Merekaubanduse tulevik Eestis. Arengustsenaariumid aastani 2040“.