Raport: Maksusüsteem on tarbimise poole kaldu

„Muutuvad töövormid ja vananev rahvastik esitab Eesti maksusüsteemile üha suuremaid väljakutseid,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits. „Kui praegu toetume ühiste kulude rahastamisel eelkõige tööjõu ja tarbimise maksustamisele, siis tulevikus on vältimatu maksukoormuse parema tasakaalu saavutamiseks enam maksustada ka kapitali.“

Piiritsa sõnul on tarbimismaksudest saadava maksutulu osakaal Eestis 50 protsendi võrra kõrgem Euroopa Liidu riikide keskmisest (2019. aastal Eestis 42% ja EL-is keskmiselt 28% maksutulust) samas kui kapitalimaksudest laekuva maksutulu osakaal on kolm korda madalam (2019. aastal Eestis 6,7% ja EL-is keskmiselt 20,2% maksutulust). „Vaid tööjõumaksude osakaal maksutulust on Eestis Euroopa Liidu keskmisega võrreldav. Samas tööjõumaksudele avaldab järjest enam mõju elanikkonna vananemine ja töövormide muutumine,“ lisas Piirits. „Tarbimismaksud mõjutavad aga valusamalt madalama sissetulekuga inimesi.“

Piiritsa sõnul on kapitalimaksude arvestusse kuuluvate varamaksude (nt kinnisvaramaksud, maksud netovaralt, pärandvaralt ja kinkidelt ning finants- ja kapitalitehingutelt) osakaal Euroopa Liidu riikide võrdluses Eestis ligi viis korda madalam (ligi 1% maksutulust). „Senisest suurem varamaksude kasutamine võiks pikaajaliselt suurendada Eesti maksusüsteemi stabiilsust ja tulevikukindlust,“ märkis Piirits.

Tulude maksustamisel on mitmed riigid liikumas töise tulu ja kapitalitulu maksustamise ühtlustamise suunas. „Näiteks rakendub Leedus uus astmeline tulumaks ka intressitulule ja kinnisvara võõrandamisest saadud tulule. Poolas rakendub kapitalitulule aga solidaarsuslõiv, millega kogutakse 223 000 eurot ületavalt tulult 4%-st maksu,“ ütles Piirits.

• Kolmapäeval, 17. novembril kell 11 esitletakse Arenguseire Keskuse suures saalis (Toompea 1, Tallinn) raportit „Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035“.

• Raportit tutvustavad Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, keskuse ekspert Magnus Piirits ning kommenteerivad rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) juhatuse liige Kristjan Kalda.

• Esitlust kantakse üle ka keskuse veebi– ja Facebooki lehel.

2021. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks „Tulevikukindel maksustruktuur“, milles otsitakse lahendusi, kuidas katta vananevas ühiskonnas kulud ja millised on maksusüsteemi muutmise võimalused järgmise 15 aasta jooksul.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.