Tallinna ja Tartu koolide tulevikku mõjutavad enim õpetajate töökoormus ja palga konkurentsivõime

Õpetajate järelkasvu tulevikku käsitledes eristas Arenguseire Keskus kolme koolitüüpi, jagades Eesti koole Tallinna ja Tartu koolideks, teiste linnade koolideks ning maakoolideks. Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko rõhutas, et uurimissuuna „Õpetajate järelkasvu tulevik“ raames valminud õpetajate järelkasvu stsenaariumid peegeldavad võimalikke tulevikuarenguid neis koolides, aidates mõista, kuhu käimasolevad trendid välja võivad viia.

“Stsenaariumid ei ole lahendused praegustele probleemidele, need on tulevikunarratiivid, mis aitavad mõista, mis saab siis, kui üks või teine trend süveneb. Kui mõni stsenaarium tundub ehmatav või koguni vastumeelne, tasub mõelda, kuidas seda vältida,” rõhutas Kindsiko.

Õpetajate järelkasvu kindlustamiseks Tallinna ja Tartu koolides tuleb esmajärjekorras tegeleda kahe teguriga. Esimeseks mõjutajaks on õpetajate ülemäära suur töökoormus. Teiseks teguriks on õpetajaameti konkurentsivõime tagamine Eesti kahe suurima linna tööturul, kus palgasurve on kõrge ning atraktiivseid töövõimalusi rohkem kui teistes Eesti linnades ja regioonides. Võrreldes teiste piirkondadega on Tartu ja Tallinna koolides enam nooremaid pereloomise eas õpetajad, kelle finantskohustused on suuremad ja ootused palgale kõrgemad – alla 40-aastaste õpetajate osakaal Harjumaal on 29% ja Tartumaal 33%, teistes maakondades kõigest 16-22%.

Kindsiko tõi välja, et Tallinna ja Tartu koolide õpetajate järelkasvu baasstsenaarium on eraõpetaja stsenaarium, kus lapse ligipääs heale haridusele ja tulevikule sõltub sellest, kas lapsevanem suudab palgata eraõpetaja, kes aitab täita õpetajate nappusest tekkinud õpilünki. “See näitab olukorda, mis tekib aastaks 2040, kui me ei tee muudatusi ja praegused trendid süvenevad. Eraõpetaja stsenaariumi puhul teevad õpetaja töö ära eraõpetajad ning hariduslõhe süveneb. Nii Tallinnas kui ka Tartus kasvab erakoolide arv, ent see tähendab, et parim haridus on tagatud üksnes jõukamate vanemate lastele,” selgitas Kindsiko.

Võimalikest parim on aga nutiõpetaja stsenaarium, milles õpetaja töökoormus on suudetud tehnoloogia abil alla viia. “Selleni jõudmiseks tuleb meil kõvasti pingutada, sest hiljuti avaldatud PISA tulemused viitavad, et teised riigid on meist ette liikunud selle poolest, kuidas õppimist digitehnoloogiatega rikastada,” ütles Kindsiko.

Nutiõpetaja stsenaariumi puhul moodustavad tuleviku õpetajaskonna nutikalt tehnoloogias navigeerivad õpetajad ning hea haridus ei sõltu õpetaja füüsilisest kohalolust. Rutiinsed ülesanded on automatiseeritud ning õpetaja põhitähelepanu on suunatud õpilaste erivajadustega tegelemisele, sotsiaalsete oskuste arendamisele ja lapse psüühika mõistmisele.

Arenguseire Keskus toob välja, et nutiõpetaja stsenaariumi eelduseks on õpetajaameti väärtustamine riigis ja ühiskonnas. Tallinna ja Tartu koolide puhul tähendab see, et klasside suurused on väiksemad, õpetaja töönädal ei ületa 35-tunni piiri ning õpetaja töötasu alampiir on jõudnud 120%-ni Eesti keskmisest palgast.

Kirjeldatud stsenaariumid on valminud Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Õpetajate järelkasvu tulevik“ raames.