Vajame rahaasjus paremat pikksilma
Kohustusliku kogumispensioni vabatahtlikuks muutmise arutelud on iseenda rahalise heaolu eest hoolitsemise päevakorrale toonud. Nii palju pole rahatarkusest räägitud viimasest finantskriisist saati, kirjutab EBSi lektor Leonore Riitsalu (PhD) Arenguseire Keskuse kogumikus „Pikksilm“.

Aeg näitab, mis pensionisüsteemist saab ja kas inimesed oma rahalise heaolu nimel senisest teadlikumaid valikuid tegema hakkavad. Liigseks optimismiks pole aga põhjust, sest üheski riigis pole õnnestunud kõiki elanikke piisavalt oma vanaduspõlveks raha investeerima veenda ega täiuslikku pensionisüsteemi luua.
Inimesed jäävad inimesteks, sõltumata sellest, kui palju neil on teadmisi finantsküsimustest või kui suurt tulu nad teenivad. Lihtsam on elada pigem lühiajaliste eesmärkide nimel ilma kaugemat tulevikku rahaliselt kindlustamata. Seega on oma tuleviku vähene rahaline kindlustamine üks nurjatu probleem.
Leonore Riitsalu artikli „Vajame rahaasjus paremat pikksilma“ täistekstiga saab tutvuda Arenguseire Keskuse kogumikus “Pikksilm”.
Artikkel põhineb analüüsil „Tuleviku-minu rahaline heaolu. Kuidas nügida inimesi suurema rahalise heaolu suunas?“ (Leonore Riitsalu, MTÜ Rahatarkus ja Estonian Business School), mis valmis Arenguseire Keskuse tellimusel tuleviku eakate rahalise heaolu uurimisprojekti raames.
Analüüsi täisteksti ja kokkuvõttega saab tutvuda siin.
Viimased uudised
-
14.09 2025Raport: Kõrghariduse rahastuse külmutamisel näib õppemaksude kehtestamine vältimatu
Kõrghariduse riiklik rahastamine on viimasel kümnendil kasvanud sisemajanduse kogutoodangust ja keskmisest palgast ligi kaks korda aeglasemalt. Kui riigi panus kõrgharidusse pärast 2026. aastat enam ei kasva, on alternatiiviks õppemaksude kehtestamine, nendib Arenguseire Keskus uues lühiraportis.