Uudis

Digitehnoloogiate levik kõigisse eluvaldkondadesse on toonud kaasa üleilmse majanduste ja ühiskondade andmestumise, millega kohandumisel saaks Eesti olla Euroopa Liidus teerajaja, selgub Arenguseire Keskuse avaldatud raportist „Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.

Kuidas panna avaliku sektori poolt kogutavad andmed paremini teenima nii Eesti ühiskonda kui iga üksikut elanikku, küsitakse 30. novembril toimuval Arenguseire Keskuse andmekonverentsil „Kuidas panna andmed teenima?“.

Euroopa Liidu andmestrateegia rakendumine muudab väga oluliselt andmemajanduse mängureegleid, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Mida toob Eesti jaoks kaasa Euroopa Liidu „suur viisik“ ehk uued andmevaldkonna õigusaktid?“. Eestile tooks see võimaluse saada rohkem tulu andmete väärindamisest.

Andmevabaduse teema vajab Eestis selgemat vastutajat ja eestseisjat, selgus Arenguseire Keskuse 18. oktoobril esitletud uuringust „Avaliku teabe kasutamise võimalused.“ Uuringu järgi on piirangud avalikule teabele viimase 20 aasta jooksul kasvanud.