Eesti tervisekassa eelarve puudujääk ulatub 900 miljoni euroni aastaks 2035 ning defitsiiti jõuab eelarve juba ülejärgmisel aastal tähtajalise lisarahastuse kadumisel, juhtis Arenguseire Keskus tähelepanu oma raportis „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.
Uudised
Hambaravi hüvitamine teeks tervishoiu kolmandiku võrra kättesaadavamaks. Kogu hambaravi rahastamine maksaks riigile 156 miljonit eurot aastas, kuid aitaks oluliselt vähendada kõrgeks kippuvat omaosalust Eesti tervishoius.
Eesti kulud tervishoiule olid 2019. aastal 1,89 miljardit eurot, millest ligi veerand on patsientide omaosalus. Omaosaluse kaudu maksavad tervishoiu eest suhteliselt enam madalama sissetulekuga inimesed, selgub Arenguseire Keskuse raportist „Tervishoiu rahastamise ebavõrdsus ja omaosaluse mõju vaesusele“.
Eestis on Euroopa suurim rahuldamata vajadus arstiabi järele ja senise ravikindlustussüsteemi jätkudes hakkab tervishoiuteenuste kättesaadavus vähenema, selgub täna esitletud Arenguseire Keskuse raportist „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.
Eesti tervishoiusüsteemi jõuab lähema viie aasta jooksul rahastuskriis, sest rahvastiku vananemine suurendab kulusid ja samas vähendab maksutulusid, selgub täna esitletavast Arenguseire Keskuse raportist „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“.
Rahastuskriis Eesti tervishoius jõuab kätte juba lähema viie aasta jooksul, selgub täna Arenguseire Keskuse poolt avaldatud raportist „Eesti tervishoid tulevikus – võtmetrendid ja näiteriigid“. Kulude kasvu aitaks pidurdada Eesti elanike tervisekäitumise paranemine ja tervishoiu rahastamise muutmine senisest tulemuspõhisemaks.
Arenguseire Keskus avaldab homme, 28. oktoobril raporti „Eesti tervishoid tulevikus – võtmetrendid ja näiteriigid“, mis teeb sissevaate Eesti tervishoiusüsteemi väljakutsetesse ja võimalustesse kuni aastani 2035.
Eesti peaks tervishoiuteenuse parandamiseks kasutama julgemalt mujal maailmas juurutatud lahendusi. Näiteks Hollandis on ravijärjekordade lühendamiseks laiendatud õdedele õigusi inimeste ravimisel, Jaapanis lähtutakse erinevate riigielu otsuste tegemisel mõjust rahvatervisele ja Suurbritannias hinnatakse uue meditsiinitehnoloogia kasutuselevõtul esmalt selle tulemuslikkust.