Uudis

Arenguseire Keskus töötas välja kolm stsenaariumit, mis esitavad elu jooksul ligikaudu keskmist palka teeninud ja äsja pensionile jäänud inimeste rahalist seisu aastal 2050. Vaata tutvustavat videot!

7. novembril toimus Arenguseire Keskuse aastakonverents „Teistmoodi tulevik“. Oleme oma kodulehele üles pannud esinejate slaidid ja videoettekanded, et kõik huvilised saaksid esinemisi järgi vaadata.

Täna toimub Arenguseire Keskuse konverents „Teistmoodi tulevik”, kus räägime sellest, milliseks võib kujuneda regionaalne majandus Eesti eri piirkondades aastaks 2035 ning kuidas kujundada tarka, erinevate võimalike arengustsenaariumidega arvestavat regionaalpoliitikat.

Arenguseire Keskus tutvustas esmakordselt “Tuleviku eakate rahaline heaolu” uurimissuuna tulemusi. Uurimisprojekti eesmärgiks oli uurida erinevaid võimalusi Eesti vanemaealiste heaolu tagamiseks tulevikus.

Eesti pensionisüsteem on küll jätkusuutlik, kuid see ei taga tuleviku eakatele rahalist heaolu ning oma tuleviku kindlustamisel suureneb inimeste enda vastutus, selgub Arenguseire Keskuse uuringust.

Eestimaalaste sissetulekud on viimase kümne aastaga kahekordistunud, kuid inimesed ei tunne, et nende elujärg oleks paranenud, selgub Arenguseire Keskuse tellimusel valminud uuringust „Eesti elanike sissetuleku- ja varaprofiilid“, mille autoriteks on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) eksperdid.

Kohustusliku kogumispensioni vabatahtlikuks muutmise arutelud on iseenda rahalise heaolu eest hoolitsemise päevakorrale toonud. Nii palju pole rahatarkusest räägitud viimasest finantskriisist saati, kirjutab EBSi lektor Leonore Riitsalu (PhD) Arenguseire Keskuse kogumikus „Pikksilm“.

Milline on meie eakate toimetulek ja rahaline heaolu tulevikus? Arenguseire Keskusel on käsil uurimisprojekt, mis stsenaariumide kaudu seda teemat mõtestab ja käsitleb otsustuskohti pensionipoliitika kujundamisel. 7. juunil toimus Arenguseire Keskuses seminar, millel osalejatel oli võimalus pensionisüsteemide teemal põhjalikumalt kaasa mõelda ja rääkida.

Eesti elanikud hindavad oma rahalist heaolu pigem heaks, kuid investeerivad tuleviku kindlustamisse vähem, kui nende teadmised ja sissetulekud võimaldaksid, selgub rahatarkuse uuringutest.