Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on viimaste reformidega paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut. Seetõttu vajab pensionisüsteem ülevaatamist ning selgemat ja ausamat eesmärgistamist.
Uudised
Kogumispensioni II sammas saab tänavu suvel 20-aastaseks ja hetkel loodab kogutud rahast pensionipõlves tuge saada 520 000 inimest. Kokku on Eesti inimesed II sambasse paigutanud 4 miljardit eurot. Kui algselt oli teine sammas mõeldud kohustusliku ja kolmas sammas vabatahtliku pensionikindlustusega, siis mulluse pensionireformiga on süsteem muutunud ähmaseks.
Kui Eesti inimesed saavad alates 2021. aastast kohustuslikus kogumispensionis kogutud raha vabalt kasutada, siis kuidas saadakse hakkama pensionipõlves, küsitakse täna Arenguseire Keskuse korraldataval veebiseminaril „Kogumispensionide süsteem Eestis – kuhu edasi?“. Seminaril saab ülevaate teiste riikide sarnastest reformidest ja Eesti reformi võimalikest mõjudest aastani 2100.
Arenguseire Keskus töötas välja kolm stsenaariumit, mis esitavad elu jooksul ligikaudu keskmist palka teeninud ja äsja pensionile jäänud inimeste rahalist seisu aastal 2050. Vaata tutvustavat videot!
7. novembril toimus Arenguseire Keskuse aastakonverents „Teistmoodi tulevik“. Oleme oma kodulehele üles pannud esinejate slaidid ja videoettekanded, et kõik huvilised saaksid esinemisi järgi vaadata.
Täna toimub Arenguseire Keskuse konverents „Teistmoodi tulevik”, kus räägime sellest, milliseks võib kujuneda regionaalne majandus Eesti eri piirkondades aastaks 2035 ning kuidas kujundada tarka, erinevate võimalike arengustsenaariumidega arvestavat regionaalpoliitikat.
Arenguseire Keskus tutvustas esmakordselt “Tuleviku eakate rahaline heaolu” uurimissuuna tulemusi. Uurimisprojekti eesmärgiks oli uurida erinevaid võimalusi Eesti vanemaealiste heaolu tagamiseks tulevikus.
Eesti pensionisüsteem on küll jätkusuutlik, kuid see ei taga tuleviku eakatele rahalist heaolu ning oma tuleviku kindlustamisel suureneb inimeste enda vastutus, selgub Arenguseire Keskuse uuringust.
Eestimaalaste sissetulekud on viimase kümne aastaga kahekordistunud, kuid inimesed ei tunne, et nende elujärg oleks paranenud, selgub Arenguseire Keskuse tellimusel valminud uuringust „Eesti elanike sissetuleku- ja varaprofiilid“, mille autoriteks on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) eksperdid.
Kohustusliku kogumispensioni vabatahtlikuks muutmise arutelud on iseenda rahalise heaolu eest hoolitsemise päevakorrale toonud. Nii palju pole rahatarkusest räägitud viimasest finantskriisist saati, kirjutab EBSi lektor Leonore Riitsalu (PhD) Arenguseire Keskuse kogumikus „Pikksilm“.