Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Dr Saara Tamminen: Keskkonnaalase maksureformi võimalikud stsenaariumid Soomes
19. novembril 2021 toimunud Arenguseire maksukonverentsil “Kas Eesti maksusüsteem vajab muutmist?” esinenud Soome Innovatsioonifondi Sitra juhtivspetsialist dr Saara Tamminen tutvustas keskkonnaalase maksureformi võimalikke stsenaariume Soomes.
Ettekandes „Keskkonnaalase maksureformi võimalikud stsenaariumid Soomes“ räägib dr Saara Tamminen, et keskkonnamaksud ei tegele ainult CO2 heite vähendamisega, murekohtadeks on ka loodusressursside üleliigne tarbimine, liialt suur prügi hulk ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Neid probleeme aitab lahendada lai valik meetmeid – alustades regulatsioonidest ja teadlikkuse kasvatamisest ning lõpetades keskkonnamaksude reformimisega, rääkis Tamminen. Samuti muutub ringmajandus järjest olulisemaks, sest see aitab vähendada uute loodusressursside kasutuselevõttu.
Ettekandes rõhutati, et keskkonnaalane maksureform on vajalik ajutiselt, kuni olukord ülalnimetatud probleemidega paraneb ja C02 heide ei ületa looduskeskkonna sidumisvõimet. Keskkonnaalane maksureform seisneb keskkonnaga seotud maksude tõstmises ja selle arvelt teiste maksude, eelkõige tulumaksu langetamises. Tulumaksu vähendamine näiteks madalamatele sissetulekutele on oluline toimetulekuraskuste ärahoidmiseks, sest keskkonnamaksud on reeglina tarbimismaksud ja neid maksavad suhteliselt enam just madalama sissetulekuga inimesed.
SITRA pakkus välja kolm erinevat võimalust, kuidas keskkonnamakse tõsta ja muid makse vähendada, rõhutades, et täpsema valiku nende vahel peavad tegema poliitikud. Kindlasti peaks keskkonnamakse tõstma tasapisi ja teatama pikalt ette, et kõik saaksid aegsasti selleks valmistuda.
Kõik konverentsi ettekanded ja materjalid leiad SIIT.
Viimased videod
Vaata kõiki videoid
Viimased uudised
-
11.07 2025Pikksilm: Kas ja kuidas saaks privaatsuskaitse tehnoloogiad lahendada leibkonna-andmete probleemi?
Vajaduspõhiste toetuste õiglasel määramisel on vaja usaldusväärseid leibkonnaandmeid, sest inimese toimetulek ei sõltu üksnes tema isiklikust sissetulekust, vaid ka leibkonna koosseisust ja ühiste ressursside jagamisest. Eestis puuduvad usaldusväärsed ja terviklikud leibkonnaandmed, mis takistab toetuste tõhusamat sihtimist. Appi saavad tulla privaatsust tagavad tehnoloogiad, kirjutavad Liina Kamm ja Dan Bogdanov ettevõttest Cybernetica Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.