Matemaatikaõpetajate järelkasvu vajadus ja tööalternatiivid

Lühiraport on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Õpetajate järelkasvu tulevik“, mille eesmärgiks oli globaalsete ja siseriiklike trendide põhjal töötada välja õpetajate vajaduse ja järelkasvu stsenaariumid aastani 2040.

Matemaatikaõpetajate järelkasvu vajadus on keskmisest teravam

2023/24. õppeaastal õpetas Eestis 17 483 õpetajat, neist 3289 olid matemaatikaõpetajad (19%). Kõige kriitilisem on 7.–12. klasside matemaatikaõpetajate järelkasvu vajadus, kuna neist iga kolmas on enam kui 60-aastane.

Tabel 1. 60-aastaste ja vanemate (matemaatika)õpetajate osakaal, 2023/24. õa
Allikas: EHIS

Maakonniti on suurim asendusvajadus Läänemaal ja Raplamaal, kus vastavalt 46% ja 42% matemaatikaõpetajatest on 60-aastased ja vanemad.

Joonis 1. 60-aastaste ja vanemate matemaatikaõpetajate osakaal maakonniti, 2023/24. õa
Allikas: EHIS

Vanuselise asendusvajadusega võrdväärselt oluline on noorte matemaatikaõpetajate lahkumine. Arenguseire Keskuse „Õpetajate ametist lahkumise“ lühiraport tõi välja, et enim lahkuvad eesti keele (17% lahkujatest), matemaatika (14%) ja inglise keele (12%) õpetajad. Näiteks, ainuüksi õppeaastal 2021/22 lahkus ametist 244 matemaatikaõpetajat, kellest 46% olid alla 40-aastased.

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate matemaatikaõpetajate osakaal on langenud keskmisest kiiremini. 2014/15. õppeaastal oli 92% matemaatikaõpetajatest kvalifitseeritud, kuid 2023/24. õppeaastaks on see osakaal langenud 80%-ni.

Tabel 2. Kvalifitseeritud (matemaatika)õpetajad: 2014/15. vs 2023/24. õa
Allikas: EHIS

7.–9. klassides on kvalifitseeritud matemaatikaõpetajaid üle 90% Viljandi, Põlva, Võru ja Lääne maakonnas. 10.–12. klassides koguni 100% Hiiu, Valga ja Saare maakonnas. Kõige vähem on 7.–9. klassides kvalifitseeritud matemaatikaõpetajaid Järva maakonnas (66%) ja 10.–12. klassides Rapla maakonnas (75%).

Tabel 3. Kvalifitseeritud matemaatikaõpetajate osakaal, 2023/24. õa
Allikas: EHIS

Matemaatikaõpetajate alternatiivsed töövalikud on kõige tasuvamad Tartus ja Tallinnas

Üheks matemaatikaõpetajate järelkasvu tagamise edukust mõjutavaks teguriks on see, kui avarad ja tasuvad on nende alternatiivsed töövalikud.

Aastatel 2005−2023 lõpetas matemaatikaõpetajaid ettevalmistavatel õppekavadel õpingud 643 inimest. Mõned neist õppekavadest koolitasid ka teisi reaalainete õpetajaid, mistõttu võib matemaatikaõpetaja hariduse omandanuid olla mõnevõrra vähem.

Matemaatikaõpetajaiks õppinutest kaks kolmandikku jääb õpetajaametisse püsima. 643-st lõpetanust 598 on täna tööturul aktiivsed, neist omakorda 383 (64%) peamine töösuhe on õpetaja.

Tabel 4. Matemaatikaõpetajaks õppinute jaotus peamise töösuhte alusel seisuga 1. jaanuar 2024
Allikas: Statistikaamet

Matemaatikaõpetajad töötavad ülekaalukalt hariduse valdkonnas ka siis, kui nad ei tööta õpetaja ametis. Siin võib üheks põhjuseks olla selektsiooniefekt, st õpetajaameti valivad inimesed, keda motiveerib hariduse valdkonna töö.

Matemaatikaõpetaja haridusega õpetaja teenib Tartu maakonnas keskmiselt 419 eurot ehk 16% vähem kui õpetajana mitte töötav kursusekaaslane. Harju maakonnas 374 (13%) ja ülejäänud Eestis 255 eurot (10%) vähem.

Tabel 5. Õpetaja õppekava lõpetanute täistööajale taandatud keskmised ja mediaalpalgad põhitöökohal (euro)
Allikas: Statistikaamet, palgaandmed 2024 I kvartal

Uuringute kohaselt on õpetaja nn palgahalvemus (wage penalty, ingl) suurim just STEM aladel ehk loodus- ja reaalainete õpetajate seas.^{1, 2} Mõne muu aine puhul võib õpetajana töötamine tuua hoopiski palgaboonuse ehk õpetaja amet on tasuvaim tööalternatiiv.

Töötasu tõusust ei piisa, kui töökoormus ei lange

Õpetajate nappus on väljakutseks ka mujal. USAs, ent ka Inglismaal on õpetajate tööturul on katsetatud erinevaid programme, et kõige kriitilisemas nappuses olevate ainete (hard-to-staff subjects, ingl) õpetajaid koolidesse tuua ja seal hoida.^{2, 3} Kindlasti pole kõrgem töötasu üksi piisav matemaatikaõpetajate nappuse leevendamiseks. Varasemates uuringutes on tõstatunud, et eeskätt oluline on töötingimuste (sh töökoormuse) ja töötasu kooskõla, mille saavutamiseks saab soovitada järgnevaid samme:

• Töötasu diferentseerimine ainete lõikes. Inglismaal on makstud kõrgemat töötasu nn keerulisematesse koolidesse (kehvem sotsiaalmajanduslik taust, palju erivajadustega õpilasi jne) koolidesse tööle tulnud ja karjääri alguses olevatele matemaatika- ning füüsikaõpetajatele.⁴
• Väiksemad õpirühmad – väiksem koormus – väiksem lahkumismäär. Kuna sarnaselt keeltele on matemaatika omandamise tempo üsna individuaalne, on ka matemaatikaõpet viidud väiksematesse rühmadesse.⁵
• Kvalifitseeritud ja heade õpetajate jagamine koolide vahel. Selle asemel, et hõreasustusega KOVi eri koolides hoida mitut osakoormusega matemaatikaõpetajat, on mõistlik pakkuda parimale matemaatikaõpetajale täiskoormust, õpetades mitmes koolis.
• Olemasolevate õpetajate ümberõpe (out-of-field teaching, ingl), mille käigus alakoormusega õpetaja omandab lisakompetentsid (up-skilling, ingl) Näiteks kunstiõpetuse õpetaja omandab täiendõppe korras matemaatikaõpetaja pädevused. Austraalias on taolisi 6–12-kuulisi täiendõppe kursuseid edukalt katsetatud.⁷

Allikad:

¹ Allegretto, S. (2022). The teacher pay penalty has hit a new high. Economic Policy Institute.
² Sims, S. ja Benhenda, A. (2022). The effect of financial incentives on the retention of shortage-subject teachers: evidence from England. Working Paper No. 22−04. Centre for Education Policy and Equalising Opportunities, UCL.
³ Hansen, M., Breazeale, G., Breazeale, G. (2019). STEM teachers are most in need of additional pay.
⁴ Benhenda, A. (2022). How might teacher shortages be reduced?. Economics Observatory.
⁵ Chingos, M.M. ja Whitehurst G.J. (2011). Class Size: What Research Says and What it Means for State Policy.
⁶ The Conversation (2024). How do we solve the math teacher shortage? We can…
⁷ Barker, M. et al. (2024). Analysis of out-of-field secondary mathematics teacher upskilling initiatives in Australia.