Pikksilm: Kuidas kaotada digilõhe?
Digiriigi areng eeldab digilõhe vähendamist, eelkõige maapiirkondade vanemaealiste elanike seas, kus see on kõige suurem. Digiteenuste üha laialdasema kasutuselevõtuga suureneb tulevikus ka tõenäoliselt digiteenuste vastaste hulk elanikkonnas. Neile, kes ei suuda või ei soovi digiteenuseid kasutada, peaksid avalikud teenused olema ka mittedigitaalselt kättesaadavad, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased Ingmar Pastak, Kadri Leetmaa ja Bianka Plüschke-Altof Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.
Eesti on digiriigi ja e-teenuste poolest olnud maailmas pikka aega esimeste seas. Mõned aastad tagasi mõjusid selle kohta esitatud faktid, nagu „99% pangaülekannetest tehakse internetipangas“ ning „99% avalikest teenustest on e-teenustena ööpäev läbi kättesaadavad“, muljetavaldavalt. Maailma mastaabis avaldavad need muljet ka praegu.
Personaalriik on aga digiriigist samm edasi, kus teenused on digitaalsel kujul kättesaadavad ning personaalriigis kohandatakse teenuseid vastavalt inimese eripäradele, eelistustele ja vajadustele. Personaalriigi eesmärk peaks seetõttu olema jõuda iga inimeseni, pidades silmas tema erisuguseid vajadusi – ka nendeni, kes ei kasuta internetti.
Loe lähemalt Arenguseire Keskuse väljaandest „Pikksilm“: https://arenguseire.ee/pikksilm/kuidas-kaotada-digilohe/
Viimased uudised
-
09.04 2026Arenguseire aastaraamat: tervishoid vajab otsuseid, kust saada lisaraha
Arenguseire Keskus toob oma värskes aastaraamatus välja, et Eesti tervishoius tekkinud defitsiit on püsiv ning selle seljatamiseks ei piisa enam üksikutest kärbetest ega paremast kulukontrollist. Lisaraha võib tuua tööhõive ja välistööjõu suurendamine, ravikindlustuse maksubaasi laiendamine või erarahastuse ja omaosaluse kasv.