Raport: Kohalike teenuste puhul on määrav kvaliteet, mitte kodulähedus
Arenguseire Keskuse homme avaldatavast raportist selgub, et kuigi enamik Eesti inimesi elab kohalike avalike teenuste vahetus läheduses, kasutab ligi pool neist teenuseid, mis asuvad kaugemal, eeskätt just hariduses.

Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko rõhutas, et omavalitsuse poolt pakutava teenuse füüsiline asukoht üksi enam ei loe. “Inimesed hääletavad jalgadega ja otsivad kvaliteeti, mitte lihtsalt kodu lähedust. Tihe teenusvõrk ei tähenda paraku seda, et inimesed seda kasutavad ning see on selge signaal riigile ja omavalitsustele, et ühelt poolt ei vasta teenuste kvaliteet või muud tegurid juba täna tihti inimeste ootustele ning teiselt poolt viitab see vajadusele muuta meie senist arusaama teenuse kättesaadavusest,“ ütles Kindsiko ning tõdes, et osaliselt põhjustab teenusrännet ka näiteks vabade kohtade puudumine lähimas lasteaias või lähima perearsti nimistus.
Arenguseire Keskuse raportist “Kohalike avalike teenuste kättesaadavuse tulevik. Trendid ja stsenaariumid aastani 2050” selgub, et inimeste jaoks on järjest olulisem, et teenus oleks usaldusväärne ning sobiks personaalsete vajaduste ja ootustega. Raport toetab seega üleriigilise planeeringu alusuuringu järeldusi, mis viitavad, et Eesti vajab kompaktsemat asustust ning tugevamaid piirkondlikke keskusi.
Kindsiko rõhutas, et tulevikukindel teenus sõltub eelkõige suutlikkusest vastata inimeste ootustele ja vajadustele. “Populaarsed teenuspunktid, olgu nendeks kool või kohalik perearstikeskus suudavad oma kvaliteeti paremini hoida ja arendada. Samas väiksemate teenuskohtade elujõulisus paraku väheneb ning see tähendab, et paljudel omavalitsustel tuleb edaspidi pakkuda teenuseid paindlikumalt, väiksemate kuludega ja sageli üle omavalitsuse piiride,” tõi Kindsiko välja.
Raportis juhib keskus tähelepanu, et rahvastiku kahanemine kõigis maakondades peale Harju- ja Tartumaa tähendab, et mitmel pool kaob ka kriitiline hulk teenuste kasutajaid.
Tulevikus on edukad eelkõige need teenusepakkujad, mis suudavad paindlikult liikuda füüsilise, digitaalse ja mobiilse kanali vahel sõltuvalt piirkonnast ja sihtrühma vajadustest. “Teenuse vormi nutikas kombineerimine määrab, kas see jääb püsima või kaob. Olgu selleks noorsootöö- või raamatukogubuss, töökohapõhine lastehoid või näiteks tervisepunkti, raamatukogu, kultuurimaja ja kooli koondamine kogukonnamajja. Teenuste tulevik on kombineeritud ja paindlik ning seetõttu peab poliitika keskenduma sellele, kuidas tagada kättesaadavus ka seal, kus püsipunkti ei saa või ei tasu eraldi majana pidada,” lisas Kindsiko.
Teenuste olemasolu ja kvaliteedi tagamiseks tuleb omavalitsustel seega teha tulevikus senisest rohkem koostööd ja vaadata teenuseid kohaliku piiri asemel regiooni tasandilt. “Võtmeküsimus on, kuidas hoida avalikud teenused kättesaadavana, kui rahvastik väheneb ja ressursid on piiratud. Üheks võimaluseks on tugevdada kohalike omavalitsuste vastutust ja tulubaasi, teiseks võimaluseks on otsida lahendusi koostööst ja teenuste kesksemast korraldamisest,” sõnas Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko.
Arenguseire Keskus esitleb raportit „Kohalike avalike teenuste kättesaadavuse tulevik. Trendid ja stsenaariumid aastani 2050“ kolmapäeval, 4. juunil kell 13.00. Rohkem infot esitluse kohta SIIN.
Uurimissuuna „Kohalike avalike teenuste kättesaadavuse tulevik. Trendid ja stsenaariumid aastani 2050“ eesmärgiks on kaardistada, milline on avalike teenuste kättesaadavus praegu ja tulevikus ning millised võiksid olla teenuste osutamise sobivaimad tulevikumudelid.
Viimased uudised
-
28.05 2025Raport: Kõrge töötasu ei hoia tervishoiutöötajat avalikus sektoris
Teistes riikides liiguvad tervishoiutöötajad erakliinikutesse suurema töötasu tõttu, kuid Eestis ületab avalikus sektoris teenitud tulu erasektoris makstavat töötasu, toob Arenguseire Keskus välja uues lühiraportis “Tervishoiutöötajate liikumine era- ja avaliku sektori vahel”. Pikaajaliselt ei ole aga tegemist jätkusuutliku olukorraga.