Eesti majanduse konkurentsivõime võrdluses Läti, Leedu ja Soomega

Teenuste ekspordis on Eesti tugevus teadmusmahukus, kuid Leedu suudab lihtsamate teenustega saavutada oluliselt suuremad müügimahud. Samuti on Leedu näidanud suuremat valmisolekut kasutada majanduse ergutamiseks maksusoodustusi. Eestis investeeritakse teadus- ja arendustegevusse Balti riikide võrdluses selgelt enim, mis on oluline eeldus uueks kasvutsükliks. Eesti tihe side Põhjamaadega pakub häid võimalusi teadmussiirdeks ning hästi arenenud ökosüsteem toetab süvatehnoloogia iduettevõtluse arengut. Kõigi kolme Balti riigi ühine väljakutse lähiaastail on kasvatada tootlikkust ja säilitada konkurentsivõime kiiresti kasvavate tööjõukulude tingimustes. Leedu edu võib jääda ajutiseks, kui Eesti suudab oma tugevused tööle panna.

Lühiraport on valminud uurimissuuna „Majanduse konkurentsivõime tulevik“ raames. Uurimissuunas analüüsitakse Eesti majanduse tulevikuväljavaateid, võimalusi ja takistusi ning esitatakse perspektiivikad majanduspoliitilised soovitused. Uurimissuund on osa Riigikogu majanduskomisjoni poolt kokku kutsutud konkurentsivõime eksperdikogu tööst.

Jooksvates hindades kasvab majandus Balti riikides sarnases tempos. Hinnataseme kiire tõus kolmel viimasel aastal on langetanud Eesti ostujõudu, võrreldes Euroopa keskmisega.

Nominaalse ehk jooksvates hindades sisemajanduse kogutoodangu (SKP) järgi on Balti riigid, eelkõige Eesti ja Leedu liikunud üsna võrdselt. Alates 2022. aastast on Leedu kasvanud kiiremini, 2023. aastal ületas Leedu majanduskasv Eesti oma 5 protsendipunktiga. 2024. aastal jäi Eesti kasvutempo Leedule alla 2,4, kuid ületas Lätit 1,9 ja Soomet 2,8 protsendipunkti võrra. Alates 2023. a keskpaigast on Eesti hinnataseme tõus olnud naabrite omast kiirem suuresti maksutõusude tõttu. Hinnataseme muutust arvestades on Eesti SKP elaniku kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes alates 2022. aastast kahanenud, samas kui teised Balti riigid on suutnud oma taset ELi keskmise suhtes säilitada. Eestiga sarnases mahus on kahanenud ka Soome tase Euroopa keskmise suhtes.

Joonis 1. Eesti Läti Leedu ja Soome nominaalne sisemajanduse kogutoodang 1996–2024 (muutus protsentides võrreldes eelmise aastaga)
Allikas: Eurostat (nama_10_gdp)

Miks Leedu majandusel on läinud viimastel aastatel teistest Balti riikidest paremini?

• Tehnilised selgitused: Eestis võib olla inflatsioon ülehinnatud, mistõttu hinnataset arvestav majanduskasv paistab tegelikust madalam. Näiteks tarbijahinnaindeksis kasutatud elektrihind võib anda Eesti hinnatasemest moonutatud pildi. Statistikaamet ongi 2026. aastal tagasiulatuvalt korrigeerimas Eesti inflatsiooninäitajat.
• Konjunktuuri/nõudluse erinevused: Leedu kauba- kui ka teenuste ekspordi sihtturud on rohkem hajutatud ja enam Kesk-Euroopaga seotud (joonis 2–3). Leedu jaoks on Läti järel olulisuselt teine kaubaekspordi sihtturg Poola, järgnevad Saksamaa ja Holland. Eesti jaoks on ülekaalukalt suurim sihtriik Soome, järgnevad Läti ja Rootsi. Sarnased trendid kehtivad ka teenuste ekspordis, kus Leedu teenib palju tulu Saksamaa ja Prantsusmaa turul, samas kui Eesti jaoks on tähtsaim Soome. Võrreldes Põhjamaadele orienteeritud Eestiga on Kesk- ja Lääne-Euroopale orienteeritud Leedu olnud viimastel aastatel eelisseisus, sest Põhjamaade majanduste käsi on käinud kehvemini. Seejuures on Leedu oma asukohaeelist ka hästi ära kasutanud, pakkudes  suures mahus transporditeenuseid. Tulevikku vaadates ei pruugi aga Põhjamaade kui ELi kõige teadmusmahukamate majanduste suurem osakaal Eesti jaoks halvemust tähendada.
• Struktuursed põhjused: Leedu majandus on mitmekesisema struktuuriga, seal on rohkem suuri ettevõtteid (mastaabisääst, suurem turujõud). Leedus on mitmeid tugevaid tööstussektoreid (nt keemia- ja naftatööstus, toiduainetööstus, mööblitööstus). Leedu teenuste eksport on küll Eestiga võrreldes vähem teadmusmahukas, kuid suure mahuga, mis loob märkimisväärselt nii käivet kui lisandväärtust. Eraldi paistab silma maismaatranspordi valdkond, kus 2024. aastal oli Leedus hõivatud ligi 150 000 töötajat ning käive ulatus 12,6 ja lisandväärtus 4,7 miljardi euroni.
• Majanduspoliitilised põhjused: Leedus on viimase 10-15 aasta jooksul pööratud enam tähelepanu töötlevale tööstusele, näiteks on EL tõukefondide vahendeid kasutatud seadmete ostuks, mis on loonud ettevõtetele tugeva tehnoloogilise baasi. Samuti on Leedus olnud enam eksperimenteerimise julgust ja kiiret tegutsemist, sh maksupoliitikas. Näiteks saavad ettevõtted T&A kulud maksustatavast tulust kolmekordselt maha arvata ja suurinvesteeringutele on kehtestatud tulumaksuvabastus. Lisaks erinevad „rohelise koridori“ meetmed menetlustoimingute kiirendamiseks.

Joonis 2. Kaubaekspordi sihtturud (osakaal, %), 2023

Joonis 3. Teenuste ekspordi sihtturud (osakaal, %), 2023

Lähituleviku väljakutsed on Balti riikidel sarnased

Eestit tabas tööjõukulude surve teistest Balti riikidest varem. Tööjõukulude kasv iseenesest ei ole probleem, kui sellega samaväärselt kasvab ka tööjõu tootlikkus. Ettevõtted ongi püüdnud kulusurvele reageerida oma toodete ja teenuste arendamisega ning tööjõumahukuse arvu vähendamisega, investeerides automatiseerimisse ja digitaliseerimisse. Sellele vaatamata on näiteks töötlevas tööstuses Eesti tööjõu tootlikkuse ülekaal Leedu ees pidevalt vähenenud ning tootlikkuse tasemed on võrdsustunud. Läti ees on Eesti edumaa siiski säilinud ning ka Soome tasemele oleme lähemale jõudnud. Kuigi Leedu tööjõukulud on viimastel aastatel kasvanud Eestist kiiremini, olid Eesti tööjõukulud 2024. aastal siiski 18% kõrgemad (aastal 2012. oli vahe 1,5-kordne). Tööjõukulude surve mõjutab üha enam ka Leedu ja Läti majandusi, seejuures kasvab mõlemas riigis ka maksude osakaal SKPst, mis samuti lisab survet ettevõtete kulubaasile.

Olles vastamisi kulude kasvuga, on Eesti ettevõtted asunud enam panustama teadus- ja arendustegevusse (T&A) (joonis 4). Eesti ettevõtlusektoris investeeritakse T&A-sse teistest Balti riikidest selgelt rohkem – 1,84% SKPst, Leedus 1,05% ja Lätis 0,81%, kuid vahe Soomega (3,09%) on veel suur. Seejuures investeeritakse Leedu ja Läti ärisektoris ka absoluutsummades T&A-sse vähem kui Eestis, kuigi majandused on suuremad. Eesti edestab lõunanaabreid ka enamike innovatsioonimõõdikute alusel. Samas on riigi tugi ettevõtete T&A-le on OECD keskmisega võrreldes napp kõigis Balti riikides.

Joonis 4. Balti riikide ja Soome kogukulutused T&A tegevustele 2014-2024 (%, SKPst)
Allikas: Eurostat (rd_e_gerdtot)

Lühiraport avaldatud: oktoober 2025
Lühiraport põhineb raportil „Majanduse konkurentsivõime tulevik“ ja Urmase Varblase ettekandel „Konjunktuur ja konkurentsivõime: Eesti võrdlus Läti, Leedu ja Soomega“. 
Kontakt: Uku Varblane, Arenguseire Keskuse uurimissuuna „Majanduse konkurentsivõime tulevik“ juht, uku.varblane@riigikogu.ee