Küsitlus: lähisuhtevägivalla kogemus vähendab usaldust politsei, kohtute ja prokuratuuri vastu

Arenguseire Keskuse ekspert Kaupo Koppel märkis, et kui tegu on lähisuhtevägivallaga, on inimeste usaldus õigussüsteemi ja politsei vastu oluliselt madalam tavapärasest usaldustasemest nende asutuste vastu. 

„Veebruaris meie tellimusel tehtud küsitlus näitas, et Eesti inimesed hindavad kõrgelt naiste tugikeskuste ja Ohvriabi ohvrikeskset, empaatilist ja muret tõsiselt võtvat lähenemist ning usaldus nende asutuste vastu on kõrge. Samas ilmnes, et usaldus õigussüsteemi ja politsei vastu väheneb oluliselt, kui tegu on lähisuhtevägivallaga ning seda eriti nende seas, kelle kokkupuude vägivallaga on vahetu või hiljutine,“ selgitas Koppel. Ta lisas, et see võib selgitada, miks viimastel aastatel politseis registreeritud juhtumite arv väheneb ning loob petliku mulje olukorra paranemisest.

19.03.2026

Usaldus institutsioonide vastu lähisuhtevägivalla olukordades

Arenguseire Keskuse küsitlusest selgub, et lähisuhtevägivalla (LSV) kogemus vähendab oluliselt inimeste usaldust riigiasutuste, eriti politsei, kohtute ja prokuratuuri vastu, samal ajal kui usaldus naiste tugikeskuste ja Ohvriabi vastu püsib väga kõrge või isegi kasvab. Kõrgelt hinnatakse tugikeskuste ja Ohvriabi ohvrikeskset, empaatilist ja muret tõsiselt võtvat lähenemist, samas kui kohtuid, prokuratuuri ja ka politseid valdavalt ei nähta emotsionaalse toe pakkujatena. Eriti madal on usaldus kohtute, prokuratuuri ja politsei vastu nende seas, kelle kokkupuude lähisuhtevägivallaga on vahetu või hiljutine.

Küsitluse alusel usaldab tervishoiuasutusi tavaolukorras 91%, politseid 85% ning kohut ja prokuratuuri 70% Eesti inimestest. Hiljutise või kestva lähisuhtevägivalla kokkupuutega inimeste puhul on aga vastavad näitajad 57%, 46% ja 30%. Naiste tugikeskusi ja Ohvriabi usaldab kuni 90% vastanutest ning usaldus nende vastu püsib kõrgena sõltumata sellest, kas kogemus vägivallaga on kestev või hiljutine, leidnud aset varasemalt või kogemus puudub.

Nii tervishoiu-, õiguskaitseasutuste kui ka politsei vastu on usaldus madalaim eelkõige psühholoogilise vägivalla korral, järgnevad majanduslik, seksuaalne ja digitaalne vägivald. Usalduse langus on väikseim füüsilise vägivalla korral. “See viitab, et politseid, õigussüsteemi ja tervishoidu nähakse vähem suutlikena eelkõige nende vägivallavormide korral, mis on vähem nähtavad ja mida on keerulisem tõendada,” juhtis Koppel tähelepanu.

Tugikeskused ja Ohvriabi eristuvad kannatanukesksema ja usaldusväärsema abina. Näiteks üle 90% vastajatest nõustus, et muret võetakse seal tõsiselt ning käitutakse erapooletult, inimlikult ja empaatiliselt, pakkudes emotsionaalset tuge. Tervishoiuasutuste puhul nõustub esitatud väidetega 70–75%. Teises servas on aga kohtud ja prokuratuur, mille puhul arvab vaid 36% kõigist vastajatest ja 30% lähisuhtevägivallaga kokku puutunud vastajatest, et nad pakuvad emotsionaalset tuge. Politsei puhul on vastavad näitajad 52% ja 45%.

Naised peavad lähisuhtevägivalla olukordi tõsisemaks ning abi otsimist ohtlikumaks. Ühtlasi on vägivalda kogenud naiste usaldus asutuste vastu madalam meeste omast. Kõige suuremad soolised erinevused usalduse tasemes ilmnevad digitaalse vägivalla puhul.

Lühiraport “Usaldus institutsioonide vastu lähisuhtevägivalla olukordades” on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Lähisuhtevägivalla levik ja trendid Eestis“, mille eesmärk on tuvastada lähisuhtevägivalla muutuvaid mustreid ja abiotsimise trende Eestis, et hinnata selle pikaajalist mõju ning toetada tõhusamate sekkumiste kujundamist. Lühiraportis kasutatud andmed pärinevad Arenguseire Kskuse tellitud ja Turu-uuringud AS tehtud küsitlusest, millele vastas 2009 täisealist inimest.