Arenguseire aastaraamat: tervishoid vajab otsuseid, kust saada lisaraha

Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov tõi välja, et Eesti tervishoiukulud on viimase kümne aastaga kahekordistunud ning kasvavad aina kiirenevas tempos. “Arenguseire Keskus prognoosis juba 2020. aastal, et 2035. aastaks kujuneb Eesti tervishoiu defitsiidiks ligikaudu 900 miljonit eurot aastas, kui ei tehta põhimõttelisi otsuseid tervishoiu tulubaasi laiendamiseks. Tänaseks olemegi jõudnud olukorda, kus kulude ja tulude tasakaalust on meil  juba teist aastat järjest puudu ligikaudu 100 miljonit eurot,” nentis Danilov.

09.04.2026

Arenguseire Keskuse aastaraamat 2025

Arenguseire Keskuse aastaraamat käsitleb 2025. aastal uuritud majanduslikke ja ühiskondlikke trende.

Arenguseire Keskus toob vastilmunud aastaraamatus välja, et Eesti tervishoidu on seni aidanud tööhõive pidev kasv. Näiteks praegu töötab ligi kolmandik 65–74-aastastest inimestest ning kasvanud on ka tööealiste hõive, mis on aidanud hoida töötavate ja mittetöötavate ravikindlustatute vahelist suhet tasakaalus.

„Tööhõive kasv ja COVIDi-aegne lisarahastus lükkasid Tervisekassa defitsiiti mitmeid aastaid edasi ning lõid uinutava tunde, et aega veel on. Tegelikult on vajalikud otsused pikalt viibinud ja neid on hädasti vaja, kui soovime hoida ära nende kiirustades langetamise ja ebapiisava ühiskonnas läbi arutamise,“ kommenteeris Danilov.

Tervishoidu tooks lisaraha juurde ka välistööjõu senisest suurem kaasamine. Näiteks 10 000 keskmise palgaga välistöötaja lisandumine tooks Tervisekassa eelarvesse umbes 37 miljonit eurot. Pensioniea tõstmine kahe aasta võrra lisaks juurde veel 34 miljonit eurot.

Ligikaudu 100 miljonit eurot aastas saaks tervishoidu lisanduda inimeste kõrgemast omaosalusest tervishoiuteenuste eest tasumisel, kui Tervisekassa ja erakindlustusseltsid pakuks selle katmiseks vabatahtlikku kindlustust. Selline süsteem on täna kasutusel Prantsusmaal ja Horvaatias.

Näiteks igakuine 15-eurone kindlustusmakse miljonilt inimeselt tooks tervisesüsteemi umbes 180 miljonit eurot aastas. Riik aga tasuks selle täiendava kindlustusmakse madala sissetulekuga inimeste või teatud sotsiaaldemograafiliste rühmade, näiteks puudega inimeste eest.

Umbes 100 miljonit eurot lisanduks tervishoidu ka juhul, kui viia ravikindlustusmaks tulumaksuga samale alusele. See tähendab, et lisaks palgatulule oleks ravikindlustusmaksuga hõlmatud ka muud tululiigid. Antud muudatus aitaks tervishoiu rahastust kohandada Eesti tööturul toimuvate muutustega, kuna viimastel aastatel on suurenenud inimeste hulk, kes teenivad sissetulekut ettevõtlusvormis. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2023. aastal 77 000 aktiivselt tegutsevat ettevõtet, kus ei ole palgatöötajaid. 2017. aastal oli aga neid 40 000.

Arenguseire aastaraamatus tuuakse välja, et tervishoiu maksubaasi laiendamist on soovitanud kõik tervishoiu rahastamise analüüsid alates 2005. aastast, kuna rahvastiku vananemise ja ettevõtlusvormis tegutsemise leviku tõttu ei ole tööjõumaksudele tuginev rahastamine jätkusuutlik. Võrk ja Piirits leidsid aastal 2023, et ravikindlustusmaksu kehtestamine, mis kasutaks tulumaksuga sama maksubaasi, tooks tervishoidu täiendavaid tulusid 0,3–0,4% SKP-st.