Õigusanalüüs: platvormikullerid ja -taksojuhid loetaks vaidluse korral tõenäoliselt töötajateks

Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller selgitas, et Eesti praktikas peavad platvormid töötegijat ettevõtjaks, kes osutab teenust platvormi vahendusel leitud kliendile. “Värske õigusanalüüs toonitab aga, et kuigi platvormitööle on iseloomulik töötegijate suunamine algoritmilise juhtimise kaudu, ei pruugi see muuta töösuhte olemust,” ütles Miller.

Alates platvormitöö laialdasemast levikust kümmekond aastat tagasi on õiguslikes aruteludes olnud keskseks küsimuseks platvormitöö tegija tööalane staatus. Argumente on esitatud nii selle kasuks, et platvormitöö tegija on töötaja, kui ka selle kasuks, et tegemist on ettevõtjaga.

Kui Eestis tekiks vaidlus platvormi vahendusel tegutseva kulleri või autojuhi tööalase staatuse üle, tuvastaks töövaidluskomisjon või kohus Tartu Ülikooli tööõiguse professor Merle Eriksoni hinnangul tõenäoliselt töölepingulise suhte.

Eestis ei ole platvormitöö tegija õiguslikku seisundit puudutavaid vaidlusi seni esinenud, kuid mitmed platvormid kasutavad töötajate juhtimiseks ja kontrollimiseks sarnaseid tehnoloogilisi lahendusi ning platvormitöö tegija staatuse määramise kriteeriumid on riigiti samad. “Selle alusel saab arvata, et vaidluse tekkimisel loetaks Eestis platvormi kaudu tegutsev kuller või autojuht suure tõenäosusega töötajaks ning platvormi vahendusel tööampse tegev töötegija renditöötajaks,” ütles Erikson.

Euroopas on enamik kohtuvaidlusi lõppenud platvormitöö tegija kvalifitseerimisega töötajaks ning pärast platvormitöö tegija staatuse määramise kriteeriumide täpsustamist on mitmel juhul töötajaks kvalifitseeritud ka töötegijaid, keda varem peeti ettevõtjateks. „Paljudes Euroopa riikides on platvormid muutnud vaidluse tulemusel töö tegemise korraldust nii, et platvormitöö tegijad on saanud senisest suurema vabaduse oma tegevuse üle ise otsustada,“ selgitas Erikson.

Autorid toovad õigusanalüüsis välja, et osa Euroopa riike lähtub töötegijate eristamise tavapärastest põhimõtetest, mille puhul on määrav alluvussuhte tuvastamine. Teised riigid on kehtestanud täiendavad kriteeriumid, mille osalise täitmise korral eeldatakse töölepingu olemasolu.

Eestis ei ole õigusanalüüsi kohaselt vaja kehtestada platvormitöö tegija staatuse määramiseks täiendavaid kriteeriume, kuid oleks otstarbekas koostada juhised, mis aitaksid mõista, millised tehisarupõhised töö korraldamise viisid väljendavad alluvussuhet. Eestis võiks platvormitöö tegija õiguslikku staatust hinnata Tööinspektsioon.

Õigusanalüüsis selgitatakse, et Eesti õigust peatselt mõjutama hakkav platvormitöö direktiiv ei määra platvormitöö tegija õiguslikku staatust, kuid rõhutab vajadust see staatus õigesti kindlaks teha. Kuna tööd tegev isik on lepinguläbirääkimistel sageli nõrgemas positsioonis kui tööd andev isik, näeb direktiiv ette Eesti õiguses juba tuntud töölepingu õigusliku eeldamise põhimõtte. See tähendab, et pooltevahelise suhte olemuse üle tekkiva vaidluse korral lasub platvormil kohustus tõendada, et tegemist ei ole töölepingulise suhtega.

Lühiraport “Kas platvormitöö tegija on töötaja või ettevõtja?” põhineb Merle Eriksoni ja Elena Hanna Septeri koostatud õigusanalüüsil „Platvormitöö tegija staatuse kindlaksmääramine ja tööalane kaitse“. See on osa uuringust „Platvormitöö mõjud ja tulevikusuunad Eestis“, mida Arenguseire Keskuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel viivad läbi TalTech, Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Tellimus on jätk Arenguseire Keskuse tuleviku töö uurimissuunale, mille raames kaardistati platvormitööd Eestis aastail 2018 ja 2021.