Kriis paneb tavapärased prognoosid kahtluse alla

„Koroonakriis on muutnud oluliselt inimeste käitumismustreid ja tavapärased prognoosimudelid pole pigem töötanud,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Prognoosimudelite kasutuks muutumise üks ilminguid on see, et ühtäkki räägitakse igal pool vajadusest arenguseire ja stsenaariumide järele, et valitsevat suurt määramatust kuidagigi vähendada.“

Danilovi sõnul võtab ettevõtete ja inimeste käitumismustrite stabiliseerimine veel aega. „Alles siis saab hakata nende alusel koostatud prognoosimudeleid hakata taas usaldama. Kuni me ei saa arvestada kõige tõenäolisema arenguga, peame arvestama terve arenguvõimaluste spektriga,“ lisas ta.

Värskes aastaraamat käsitleb keskuses 2020. aastal tehtud uuringute põhjal Eesti lähiaja võimalikke arenguteid koroonakriisist väljumisel, tervishoiu rahastuskriisi lahendamisel, edenemist merenduses ja merekaubanduses, samuti Eesti paiknemist globaalsetel jõujoontel.

„Koroonakriis paneb kõik riigid stardijoonele ja valitud arenguteest hakkab suurelt jaolt sõltuma hilisem ühiskonna majanduslik toimetulek,“ ütles Danilov. „Samas annab kriis iga riigi majandusele ka palju võimalusi, sest selle käigus mängitakse ümber üleilmseid tarneahelaid ja leiavad aset muudatused inimeste hoiakutes ja eelistustes.“

Arenguseire aastaraamatu saab alla laadida SIIT.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.