Tootlikkus

Eesti ettevõtete osalemine ja positsioon globaalsetes ja lokaalsetes väärtusahelates

Uuring
Laadi alla PDF (13.39 MB)

Arenguseire Keskuse tellimusel valmis uuring, mis analüüsib Eesti ettevõtete positsiooni väärtusahelas ja selle seost ettevõtete tootlikkusega.

Mida lähemal eksportimisele, seda kõrgem lisandväärtus töötaja kohta:

  • 29% Eesti ettevõtetest ekspordivad otse, 80% on kuni kahe sammu/tehingupartneri kaugusel eksportimisest – see illustreerib majanduse avatust ja seotust globaalsete väärtusahelatega.
  • Mida lähemal eksportimisele, seda kõrgem lisandväärtus töötaja kohta. Ettevõtted, kes ise ei ekspordi, kuid müüvad eksportijatele, on võrreldes eksportivate ettevõtetega keskmiselt 16% ning eksportijast kahe või enama sammu kaugusel asuvad ettevõtted ligi 28% madalama lisandväärtusega töötaja kohta.
  • Globaalsetesse väärtusahelatesse liidetud ettevõtted tõmbavad kaasa ka siseriiklikke tarnijaid, samas kandub üle ka eksportija ebaedu.

Sisemaisele lõpptarbijale lähemal paiknevate ettevõtete tootlikkus on väiksem:

  • Peaaegu kõigi majandusharude ja tootegruppide puhul kehtis seos – lõpptarbijale lähemal paiknemine on lisandväärtusega seotud negatiivselt. Lähedus lõpptarbijale viitab enamasti, et ettevõte on suunatud siseturule ega asu globaalses ahelas (eksportimisel tehakse tootega enne lõpptarbijani jõudmist välisriigis üldjuhul mitmeid tehinguid, mistõttu eksportivate ettevõtete keskmine kaugus lõpptarbijast on suurem).
  • Kõige lähemal lõpptarbijale on majutus- ja toitlustusettevõtted ning muud teenindavad asutused, kõige kaugemal mäetööstus ja primaarsektor.

Laiapõhjalisema kliendibaasiga ettevõtete keskmine lisandväärtus töötaja kohta on kõrgem:

  • Keskmine lisandväärtus töötaja kohta on kõrgem ettevõtetel, kellel on laiapõhjalisem kliendibaas ehk tooteid ja teenuseid müüakse suuremale arvule Eesti ettevõtetele.
  • Tootegrupipõhises vaates ilmnesid ootuspärased erisused sisendite hankimise struktuuris, nt piimatoodete ning töödeldud puidutoodete tootmisega tegelevate ettevõtete tarneahelad on kontsentreeritud; väikelaevade ja mööblitootjate tarneahelad on laiemad ning üksikute harude osakaal väiksem.
  • Väärtusahela positsiooni ja tootlikkuse keskmist seost mõjutab nii Eesti ettevõtlussktruktuuri eripära (eksportivate ettevõtete, sh välisosalusega ettevõtete suur osakaal) kui ka valitud metoodika ja eeltingimused.

Lühiraport on leitav SIIN.

Autorid: Taavi Unt, Andres Võrk, Uku Varblane Tartu Ülikoolist

Raportiga seotud uudised

Vaata veel uudiseid
×

Liitu uudiskirjaga

Soovid püsida kursis maailma ja Eesti suundumustega? Kord kuus saadame uudiskirja tellijatele ilmunud uuringud, raportid, blogipostitused. Uudiskirjas tutvustame ka trendiraporti “Pikksilm” uusi artikleid, mis keskenduvad põhjalikumalt mõnele olulisele suundumusele.