Eesti inimeste keskkonnajälg

Keskmine Eesti elanik erineb keskmisest Euroopa elanikust peamiselt elukoha elektri ja kütte suurema keskkonnajälje poolest – see on seega esmane koht, kuhu suunata jõupingutused keskkonnajälje vähendamiseks.

Keskkonnajälge saab vähendada, arendades ja rakendades tehnoloogiaid, mis säästlikuma tarbimise elanikele kättesaadavamaks muudavad. Kuid oma keskkonnajälge saavad vähendada ka inimesed ise, näiteks muutes oma harjumusi. Linnalises piirkonnas vähendaks poolte ahikütte kasutajate kaugküttele üleminek keskkonnajälge 15% ning Eestis tervikuna 10% võrra. Maapiirkonnas küttepuude tarbimise vähendamine 50%, näiteks tänu hoonete paremale soojustusele või efektiivsematele kütteseadmetele, kahandaks maapiirkondade keskkonnajälge 17% võrra. Keskkonnajälge vähendaks ka toitumisharjumuste muutmine, näiteks lihatoodete vähendamine inimeste menüüs Tervise Arengu Instituudi soovitatud tasemele alandaks keskkonnajälge 5% võrra. Keskkonnajälje vähendamise võimalusi peitub ka inimeste liikumisharjumustes – keskkonnajälg kahaneks 3% võrra, kui sõidud sõiduautoga asendataks 20% ulatuses ühistranspordiga.

Uuring “Eesti inimeste keskkonnajälg” on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunas “Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis” valminud töödest.