Hõivemäärade muutuse käsitlemine pikaajalises tööturu-prognoosis on Eestis esmakordne. See võimaldab senisest märksa täpsemalt näidata töötajate ja ülalpeetavate suhte muutust. Hõivatute osatähtsus kogurahvastikus sõltub peamiselt hõivemuutustest, mitte rände ja sündimuse dünaamikast. Lähema kahe…
Hõivemäärade muutuse käsitlemine pikaajalises tööturu-prognoosis on Eestis esmakordne. See võimaldab senisest märksa täpsemalt näidata töötajate ja ülalpeetavate suhte muutust.
Hõivatute osatähtsus kogurahvastikus sõltub peamiselt hõivemuutustest, mitte rände ja sündimuse dünaamikast. Lähema kahe aastakümne jooksul on rahvastiku hariduskoostise paranemise, pensioniea tõusu ja suurema lõimumise abil võimalik vältida hõivatute ja ülalpeetavate suhte halvenemist rändevoogude tasakaalu tingimustes.
Argument, nagu võimaldaks suur sisseränne saavutada pikaajaliselt (2050+) märkimisväärselt soodsamat töötavate ja ülalpeetavate suhet, ei leidnud tõendamist, kuna sisserändajate järgmiste põlvkondade sündimus on reeglina madalam põliselanikest. Lühiajaliselt (kuni 2035) on positiivne efekt siiski olemas.
Kui Eesti hõivemäärad õnnestuks aastaks 2035 viia eduka hõivepoliitika toel Euroopa riikide tänasele tipptasemele, siis suureneks hõivatute osatähtsus rahvastikus 51–52%-ni. Vaatamata rahvastiku jätkuvale vananemisele oleks see praegusest 2–3% võrra kõrgem, mis tähendab hõivatute ja ülalpeetavate arvestuses soodsamat proportsiooni.
Soovid püsida kursis maailma ja Eesti suundumustega? Kord kuus saadame uudiskirja tellijatele ilmunud uuringud, raportid, blogipostitused. Uudiskirjas tutvustame ka trendiraporti “Pikksilm” uusi artikleid, mis keskenduvad põhjalikumalt mõnele olulisele suundumusele.
Soovid püsida kursis maailma ja Eesti suundumustega? Kord kuus saadame uudiskirja tellijatele ilmunud uuringud, raportid, blogipostitused. Uudiskirjas tutvustame ka trendiraporti “Pikksilm” uusi artikleid, mis keskenduvad põhjalikumalt mõnele olulisele suundumusele.
Riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda 