Kodumajapidamiste ja ettevõtete jaotusvõrku tootmise ning jaotusvõrgust tarbimise ülevaade

Tootvatest tarbijatest 80% on kodumajapidamised

Elektrit tootvate majapidamiste tootmisvõimsus on valdavalt kuni 15 kW, kuid esineb ka suurema võimsusega majapidamisi (vt joonis 1). 2022. aastal oli jaotusvõrgus kokku 7431 mõõtepunkti, kus arvestuslik elektrienergia tootmisvõimsus oli kuni 25 kW ning kodumajapidamine nii tootis jaotusvõrku kui tarbis jaotusvõrgust elektrienergiat. Lisaks oli 245 kodumajapidamist arvestusliku toomisvõimsusega 25 kW kuni 50 kW ning 68 kodumajapidamist arvestusliku tootmisvõimsusega üle 50 kW.

Joonis 1. Kodumajapidamistest tootvate tarbijate arv ja osakaal arvestusliku tootmisvõimsuse järgi
Allikas: ESA, Eleringi detailandmed; Arenguseire Keskuse arvutused

Kuni 25 kW tootmisvõimsusega kodumajapidamiste summaarne jaotusvõrgu netotootmine ehk võrku toodetud ja võrgust tarbitud energia vahe oli kokku  –18,8 MWh. Pooltel tarbijatel oli keskmine päevane netotootmine väiksem ja pooltel suurem kui –6,24 kWh.

Keskmiselt on tootvatest tarbijatest majapidamistel võrku antav energiakogus 36% päevadest suurem kui võrgust võetav energiakogus (ehk ligi 130 päeval aastas). Arvestades võrku antavaid ja võrgust võetavaid energiakoguseid on kumulatiivselt võrku antav energiakogus suurem võrgust võetavast energiakogusest 30% päevadest ehk ligi 111 päeval aastas (vt joonis 2, osakaalu järgi eristuvad kodumajapidamised).

Joonis 2. Kuni 25 kW tootmisvõimsusega kodumajapidamiste päevade osakaal, mil kumulatiivselt võrku antud energia kogus on suurem võrgust võetud energiakogusest
Allikas: ESA, Eleringi detailandmed; Arenguseire Keskuse arvutused
Selgitus: Siinse regressioonipuu loogika on leida sobivaim viis, kuidas alustades kõigist tootvatest tarbijatest jagada tootvad tarbija kaheks haruks, mis omakorda jagada kaheks ja nii edasi kõige olulisemate tegurite järgi.

Suurema tootmisvõimsusega majapidamised müüvad võrku omatarbega võrreldes rohkem energiat kui väikese tootmisvõimsusega majapidamised. Suurema tootmisvõimsusega kodumajapidamistel on võimalik pikendada perioodi, mil jaotusvõrku antakse rohkem energiat, kui sealt võetakse. Näiteks kuni 5 kW tootmisvõimsusega kodumajapidamistel on päevane netotootmine pooltel suurem ja pooltel väiksem kui –15 kWh ning 14% päevadest (ligi 53 päeval aastas) on tootmine suurem tarbimisest. Kodumajapidamistel tootvõimsusega 16−25 kW on need näitajad vastavalt 20,6 kWh ja 57% (209 päeva aastas).

Väiksematel leibkondadel on võrku tootmine ja võrgust tarbimine rohkem tasakaalus. Kui ühe ja kahe liikmega leibkondades ületab võrku antud energiakogus võrgust võetud energiakogust vastavalt 40% (147 päeva) ja 38% (138 päeva) päevadest, siis 3- ja 4-liikmeliste majapidamiste võrku antav energia on suurem võrgust võetavast energiast vastavalt 34% (124 päeva) ja 32% (115 päeva) päevadest.

Elektrit tootvad leibkonnad elavad pigem uuemas eluruumis. Peale 2000ndaid ehitatud eluruumides elavad leibkonnad moodustavad tootvatest tarbijatest 32%. Samas vanemates eluruumides elavate tootvate kodumajapidamiste netotootmine on suurem, arvatavasti põhjusel, et tegemist on reeglina eramutega.

Elektrikütet kasutavate kodumajapidamiste puhul ületab võrgust tarbimine tootmist suuremal määral, kui tahke- või vedelkütusel põhinevat küttelahendust kasutavatel kodumajapidamistel. Tootvatest tarbijatest pooled (53%) kasutavad eluruumi kütmiseks tahke- või vedelkütust ning ligi veerand (23%) elektrit. 19% mõõtepunktide puhul ei ole küttelahendus teada. Esimeste puhul on keskmine päevane netotootmine –12,4 kWh, teiste puhul 5 kWh. Elektriküttega majapidamistes 32% päevadest (118 päeval) on tootmine tarbimisest suurem. Tahke- või vedelküttega majapidamistel on sama näitaja 37% päevadest (135 päeval).

Tootvatest tarbijatest 20% on ettevõtted ja asutused

2022. aastal oli juriidilisest isikust tootvatel tarbijatel kokku 1819 mõõtepunkti, kus arvestuslik tootmisvõimsus oli kuni 25 kW ning juriidiline isik tarbis jaotusvõrgust ja tootis jaotusvõrku elektrienergiat. Tootvasse tarbimisse panustas lisaks 2634 isikut, kelle mõõtmispunkti arvestuslik tootmisvõimsus jäi vahemikku 26−50 kW.

Joonis 3. Juriidilistest isikutest tootvate tarbijate arv ja osakaal arvestusliku tootmisvõimsuse järgi
Allikas: ESA, Eleringi detailandmed; Arenguseire Keskuse arvutused

Sarnaselt kodumajapidamistele tarbivad ka juriidilisest isikust tootvad tarbijad energiat jaotusvõrgust rohkem, kui ise jaotusvõrku toodavad. Kuni 25 kW tootmisvõimsusega tootvate tarbijate keskmine päevane netotootmine oli –234 kWh (mediaan –31,5 kWh). Aasta arvestuses on nende netotootmise maht umbes –155,4 MWh.

Keskmiselt annavad juriidilisest isikust tootvad tarbijad 26% päevadest ehk ligi 96 päeval aastas võrku rohkem energiat, kui sealt võtavad. Arvestades ka võrku antavaid ja võrgust võetavaid energiakoguseid, on kumulatiivselt võrku antav energiakogus suurem võrgust võetavast energiakogusest 22% päevadest ehk ligi 54 päeval aastas (vt joonis 4, osakaalu järgi eristuvad ettevõtted).

Joonis 4. Kuni 25 kW tootmisvõimsusega juriidilistest isikutest tootvate tarbijate päevade osakaal, mil kumulatiivselt võrku antudenergiakogus on suurem võrgust võetud energiakogusest
Allikas: ESA, Eleringi detailandmed; Arenguseire Keskuse arvutused
Selgitus: Siinse regressioonipuu loogika on leida sobivaim viis, kuidas alustades kõigist tootvatest tarbijatest jagada tootvad tarbijad kaheks haruks, mis omakorda jagada kaheks ja nii edasi kõige olulisemate tegurite järgi.

Tootvaid tarbijaid leidub enam teenuste sektoris, kuid tööstussektori tootvatel tarbijatel jääb enamatel päevadel energiat üle võrku müümiseks. 71% juriidilistest isikutest tootvatest tarbijatest tegutseb teenuste sektoris (1291), nendest omakorda ligi pooled (659) tegutsevad kinnisvaraalases tegevuses (EMTAK kood L). Kinnisvaraalases tegevuses tegutsejatest ligi pooled (349) on korteriühistud. Tööstuses tegutseb 21% tootvatest tarbijatest (385), neist 93 tegevusala on elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK kood D). Osakaal päevadest, mil võrku antud energiakogus on suurem võrgust võetud energiakogusest on tööstussektori kasuks – vastavalt 31% ja 23% päevadest on tootmine tarbimisest suurem (114 ja 85 päeval aastas).

Väiksematel ettevõtetel ületab tootmine tarbimist suuremal hulgal päevadest. Mikroettevõtteid käibega alla 2 mln eurot aastas on tootvate tarbijate seas 933 (51%). Nende puhul keskmiselt 32% päevadest (118 päeval aastas) on võrku toodetav energia suurem võrgust tarbitavast energiast. Samas näiteks üle 50 mln euro aastakäibega tootvatel tarbijatel (81 ettevõtet), on võrku tootmine tarbimisest suurem vaid 18% päevadest ehk 66 päeval aastas. Sama muster kehtib ka töötajate arvu järgi vaadates. Kuni 10 töötajaga ettevõtetel (74% tootvatest tarbijatest ettevõtlussektoris) on 30% päevadest ehk 111 päeval aastas võrku tootmine suurem tarbimisest, suurtel tootvatel tarbijatel (250 ja enam töötajat) aga 15% päevadest (55 päeval aastas).

Arenguseire Keskuse uurimissuunas „Aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis“ tuuakse välja võtmetegurid, millest sõltub tarbijate roll tuleviku energiasüsteemis ning luuakse stsenaariumid kodumajapidamiste ja teiste mikrotootjate võimalikust mõjust Eesti energiasüsteemile aastani 2040.