Arenguseire Keskus koostas kolm stsenaariumi, mis käsitlesid viiruskriisi mõju Eesti majandusele aastani 2030.
Raportid
Kuni 900 miljonit eurot on Eesti Haigekassa eelarve puudujääk 2035. aastal, kui ei muudeta tänast rahastamismudelit.
Tervisekindlustuse rahastamine toetub väga suurel määral sihtotstarbelisele sotsiaalmaksule, mis on omakorda seotud töötamisega. See ei ole juba lähikümnendil jätkusuutlik mudel.
Väga erilaadsetest ettevõtetest koosnev sektor, mille eripäraks on lisandväärtuse loomine läbi elamuste pakkumise. Kuivõrd tegemist pole esmatähtsa sektoriga, Sektori käekäik sõltub oluliselt ülejäänud majanduse olukorrast – meelelahutusele kulutatakse raha, kui elutähtsad vajadused on kaetud. Tegevuskeelu kehtestamisel on ainus viis ellujäämiseks riigipoolsed toetused, sest pakutava üleviimine digikanalitesse liigselt väärtust kaotamata on ülimalt keeruline.
Arenguseire Keskuse tellimusel valmis uuring Eesti tervishoiu tulevikku mõjutavatest trendidest ning Eestiga võrreldavatest näiteriikidest.
Arenguseire Keskuse tellimusel valmis uuring, mis analüüsib Eesti tervishoiu maksudest rahastamisega kaasnevat ebavõrdsust.
Arenguseire Keskus koostas uuringu, mis käsitles viiruse levikuga seotud määramatuid tegureid. Uuring oli sisendiks stsenaariumide väljatöötamisele, mis võtsid vaatluse alla viiruskriisi mõju Eesti majandusele.
Arenguseire Keskuse raportis tuuakse välja määramatud tegurid, mis mõjutavad Eesti tervishoiu tulevikku ja luuakse neli Eesti tervishoiu stsenaariumi aastani 2035.
Väga suure ekspordi osakaaluga sektor, kus kriisi mõju on avaldunud peamiselt läbi sisendite tarnimise- ja tööjõuprobleemide. Sektori tulevikuperspektiivid on soodsad, kuivõrd nõudlust elektroonika järele kasvatavad ülemaailmsed megatrendid nagu Tööstus 4.0, kliimamuutustega võitlemiseks lahenduste otsimine ning tehnoloogilised uuendused tervishoius. Kriisiga kiirenenud tarneahelate lühenemine võib aidata Eesti ettevõtetel kliendiportfelli laiendada. Tootmise Eestis hoidmiseks on vaja kvalifitseeritud tööjõudu.
Elutähtis ja suures osas kohalikku toorainet kasutav majandusharu, mille vastupidavust kriisis on toetanud tarbijate püsiv nõudlus ja ettevõtete suur tähelepanu hügieeninõuetele. Tulevikuarengud on tugevalt mõjutatud inimeste tarbimisharjumustest ja sissetulekute tasemest, aga ka keskkonnanõuete karmistumisest. Sissetulekute kahanedes hakkavad hinnatundlikud tarbijad eelistama kodumaise toodangu asemel odavamaid importkaupu. Kuigi siseturg moodustab põhiosa ehk kaks kolmandikku ettevõtete käibest, on eksportööride jaoks suureks riskiks kriisiga kaasnev protektsionismi kasv eksportturgudel.
Kriisis väga tugevalt kannatada saanud sektor, kus on oodata püsivamaid muutusi. Kaugtöö esiletõus kahandab nõudlust ka siis, kui riikidevaheline liikumine taastub. Võimendunud hügieeni ja turvalisuse ning tervise väärtustamine pakub uusi ärivõimalusi nagu kontaktivabad lahendused majutuses ning toitlustuses ning personaalsem lähenemine turismis, kuid nendega kaasa minemiseks on vaja riskijulgust. Sektori ja selles töötavate inimeste konkurentsivõime tõstmise võti peitub üldoskuste nagu kohanemis- ja õppimisvalmiduse, võõrkeeleoskuse või arvutioskuse säilitamises ja parandamises.