Rahvastiku vananemise ning madala sündimuse mõju riigi pikaajalistele kuludele ja tuludele  

Laadi alla PDF (850.38 KB)

Kuna tegelik sündimus on viimase kolme aasta jooksul jäänud prognoositust madalamaks, on ka riigi perepoliitikakulud kujunenud oodatust väiksemaks. See toob aga tulevikus kaasa väiksema maksutulu. Aastatel 2022–2024 sündis Eestis kuni 7500 last prognoositust vähem ning tulemusena jäi riigil kolme aasta jooksul maksmata kuni 100 miljonit eurot toetusi. Samal ajal tähendab 4500–7500 sündimata jäänud lapse puudumine tulevikus maksutulu vähenemist 0,75–1,3 miljardi euro ulatuses järgmise 60 aasta jooksul.

Tabel 1. Eesti haridus- ja sotsiaalkulude prognoos stsenaariumite lõikes (% SKP-st)

Märkus 1: riskistsenaarium tähendab, et lisaks demograafilisele muutusele laiendatakse ka teenuste katvust või mahtu.
Märkus 2: tabelis toodud kulud hõlmavad ainult avaliku sektori kulusid inimeste raviks ja hoolduseks ning mitte näiteks omaosalust ega süsteemi ülalpidamist, mistõttu võivad siin toodud osakaalud olla väiksemad kui teistes allikates.
Allikas: Euroopa Komisjon, 2024

Vananev rahvastik suurendab kulusid pikaajalisele hooldusele ja tervisele ning vähendab perepoliitikale

Euroopa Komisjoni 2024. aasta prognooside järgi toob rahvastiku vananemine Eestis kaasa muutuse avaliku sektori kulude struktuuris. Kuigi vananemisega seotud kogukulude osakaal SKP-st muutub tagasihoidlikult (16,8% SKP-st suureneb 17,3% SKP-ni aastaks 2050), muutub nende sisemine jaotus oluliselt:

• Proportsionaalselt kõige enam suurenevad pikaajalise hooldusega seotud kulud;
• Tervishoiukulud kasvavad mõõdukalt, aga stabiilselt;
• Pensionikulud on lähikümnenditel samal tasemel, ent pikaajaliselt vähenevad, kui pensionireformide tõttu on oodatav tulevane pensioni asendusmäär madalam. Samas suureneb individuaalsete pensionikontode roll, kuid see ei kajastu avaliku sektori pensionikuludes;
• Haridus- ja perepoliitika kulud vähenevad madalama sündimuse ja nooremaealise elanikkonna vähenemise tõttu.

Riskistsenaariumi korral, kus lisaks demograafilisele muutusele laiendatakse ka teenuste katvust ja/või mahtu, võib pikaajalise hoolduse kulu 2070. aastaks tõusta enam kui 6%-ni SKP-st, ületades pensionikulude kasvu. Samal ajal võib madalam sündimus tuua kaasa pere- ja hariduskulude vähenemise kuni kaks korda, kuid see ei kompenseeri eakatega seotud kulude kasvu.

Joonis 1. Rahvastiku muutuse mõju riigi kuludele madalama sündimuse korral
Allikas: Euroopa Komisjon, 2024

Joonis 2. Rahvastiku muutuse mõju laste- ja perepoliitika kuludele
Allikas: Arenguseire Keskuse arvutused Euroopa Komisjoni aruande põhjal

Prognoositust väiksem sündimus tähendab Eestile praegu väiksemaid väljaminekuid perepoliitikale, kuid pikaajaliselt väiksemaid tulusid

Viimastel aastatel on tegelik sündimus jäänud alla nii Eurostati kui ka Statistikaameti viis aastat tagasi tehtud rahvastiku­prognoosidele. Aastatel 2022–2024 sündis Eestis 4500–7500 last vähem kui eri variantides prognoositi. Selle tulemusel on riik neil aastatel maksnud prognooside täitumisega võrreldes kokku 43–76 miljonit eurot vähem (vt tabel 2) peretoetusi või sünnitushüvitisi (2024.a ca 14–39 miljonit, 2023.a 13–21 miljonit, 2022.a 16 miljonit).

Sündimata jäänud laps tähendab konservatiivsete arvutuste kohaselt riigile tema eluea jooksul hinnanguliselt ca 100 000–190 000 eurot saamata jäänud maksutulu. Kokku tähendab prognoosidega võrreldes 4500–7500 lapse võrra väiksem sündimus Eestile järgmise 40–60 aasta jooksul vähemalt 750 miljoni–1,3 miljardi euro võrra väiksemat tulubaasi.

Tabel 2. Väiksema sündimuse tõttu maksmata jäänud summad 2024.a

Allikas: autorite arvutused Statistikaameti ja Eurostati rahvastikuprognooside põhjal

Arvutuste eeldused:

• keskmine vanema­hüvitis 1584 eurot kuus;
• keskmine palk 1950 eurot kuus
• lapsetoetus 80/100 eurot kuus
• ühe sünnituse hind 2300 eurot
• tööelu pikkus 45 aastat
• noorukid on ülalpeetavad 20 aastat
• kehtib tänane maksusüsteem
• diskonteerimismäär 3%

Tulevikus saadava tulu saamiseks leitakse iga inimese aastane maksu­panus. Et tulevikus saadavat tulu saaks hinnata tänases väärtuses, kasutatakse diskonteerimist. Saadud summa korrutatakse puuduvate sündide arvuga.

Sarnaselt leitakse riigi tehtavad väljaminekud haridusele, peretoetustele, tervishoiule, mis lahutatakse eelnevalt leitud summast.

Lühiraport on osa Arenguseire Keskuse järelseirest, mille käigus uuendatakse Arenguseire Keskuse tööturu tuleviku ning Ukraina sõja mõjude seiretöödes koostatud rahvastikustsenaariumide mõjuhinnanguid riigi tuludele ja kuludele.

Viited

¹ European Commission. Directorate General for Economic and Financial Affairs. 2024 Ageing Report: Economic & Budgetary Projections for the EU Member States (2022 2070). LU: Publications Office, 2024

² Eurostat. EUROPOP2023 – Population projections at national level (2022-2100)

³ Statistikaameti ja Eurostati 2020. aasta rahvastikuprognoosid