Venemaa ja Valgevene importkaupade asendamise mõju kaubagruppide lõikes

2021. aastal imporditi Eestisse kaupu kokku 20 miljardi euro väärtuses, sellest Venemaalt 2,1 miljardi (10,5% kogu impordist) ja Valgevenest 0,6 miljardi (3,1% kogu impordist) eest. Venemaa oli Soome järel suuruselt 2. ja Valgevene 10. Eesti impordipartner. Valdavalt imporditakse kütuseid ja maavarasid (ligikaudu 60%), puitu ja puittooteid (13,8%), metalltooteid (9,1%) ja keemiatööstuse tooteid (7,2%).

Impordi kiire kasvu tingis kütuste hinnatõus

Import Venemaalt ja Valgevenest on olnud aastate lõikes ebaühtlane (joonis 1) – 2021. aastal kahekordistus kaupade väärtus võrreldes aasta varasemaga. Kiire kasvu tingis mineraalsete toodete ehk eelkõige kütuste hinnatõus. Tähelepanuväärselt väike on kahe riigi tähtsus masinate ja seadmete impordis ning sõidukite impordis, mis on Eesti koguimpordis väga suure tähtsusega kaubagrupid.

Venemaalt imporditud kaupadest moodustasid 53,3% mineraalsed tooted (eelkõige kütused), 16,1% moodustasid puit ja puittooted, 10,3% metallid ja metalltooted, 9,3% keemiatööstuse tooted ja ülejäänute osakaal oli 11,1%.

Valgevenest imporditud kaupadest moodustasid mineraalsed tooted (eelkõige kütused) 82%.

Joonis 3. Venemaa ja Valgevene impordi osakaal kaubagrupiti ning kaubagrupi keskmise impordihinna suhe (teistest riikidest importimise ühikuhind võrreldes Venemaalt ja Valgevenest imporditu keskmise hinnaga). Mulli suurused ja väärtused tähistavad impordi mahtu miljonites eurodes.
Allikas: Statistikaamet 2022, autorite kohandused. * Kaubagruppide nimesid on lühendatud.

Impordi asendamise neli raskusastet

Joonisel 3 eristub tinglikult neli veerandit:

1. Sõltuvus Venemaa-Valgevene impordist on keskmine või madal (alla 40%) ja teistest riikidest importimise keskmised hinnad ei ole üle 20% kõrgemad. Kaubagruppi kuuluvad näiteks kalafilee, paber ja papp, külmutatud puuviljad, päevalilleseemne õli, plastikpakendid, alumiiniummahutid.
2. Sõltuvus Venemaalt ja Valgevenest imporditust on kõrge (üle 40%), kuid teistest riikidest importimine pole oluliselt kallim (hindade suhe alla 120%). Kaubagruppi kuuluvad näiteks bituumen, õlijäätmed, ammoniaak, kaubavagunid, guaššvärvid.
3. Sõltuvus Venemaa-Valgevene impordist on keskmine või madal (alla 40%), kuid teistest riikidest asenduse leidmine on kallis (keskmised hinnad üle 20% kõrgemad). Kaubagruppi kuuluvad mitmed metalltooted (tross, lehtvalts, torud, mille asenduskaubad teistest riikidest on vastavalt 46%, 24% ja 82% kallimad), toiduained (nt sool ja pärm, mille asendus on 70% ja 225% kallim).
4. Sõltuvus Venemaa-Valgevene impordist on suur (osakaal üle 40%) ning asendamine on seotud suurte kuludega (keskmised hinnad üle 20% kõrgemad). Kaubagruppi kuuluvad bensiini ja raske kütteõli toormed (sh küttegaasid, mida imporditakse Venemaalt-Valgevenest 99,4% ulatuses ja mille asendamine on 3,8 korda kallim), mitmed puittooted (nt lauad-prussid ning vineer, mille asendus teistest riikidest on vastavalt 24% ja 43% kallim). Kolmveerand Eestisse imporditavast raudtraadist pärineb Venemaalt-Valgevenest ning selle asendamine tähendab 81% suuremaid kulusid. Suur sõltuvus on ka mitmes kergetööstuse tootegrupis – näiteks 91,8% linasest riidest imporditi 2021. aastal Venemaalt-Valgevenest ja selle asendamine teistest riikidest pärit kaubaga tähendab kaks korda suuremaid kulusid.

Tabel 1. Venemaa ja Valgevene impordi top 5 kaubagrupid

Allikas: Statistikaamet 2022. * Välja jäetud alla 1% osakaaluga kaubagrupid.

Venemaa-Valgevene impordi struktuur on väga kontsentreeritud – viis kõige suurema mahuga kaubagruppi moodustavad 80% neist riikidest pärinevast impordist (vt tabel 1). Mõnes kaubagrupis on asenduskaup ka märksa soodsam, kuid asendamine ei pruugi olla alati lihtne, sest tootel võib olla spetsiifilisi omadusi. Näiteks infokandjad (plaadid, lindid ja pooljuht-säilmäluseadmed) on mujal 98% soodsamad kui Venemaalt või Valgevenest importides.aastal on Arenguseire Keskuse erakorraliseks uurimissuunaks Venemaa-Ukraina sõja pikaajalised mõjud, milles

2022. aastal on Arenguseire Keskuse erakorraliseks uurimissuunaks Venemaa-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile, milles analüüsitakse põgenike sissevoolu võimalikke pikaajalisi mõjusid rahvastikule, tööhõivele ja Eesti riigi kuludele ja tuludele. Samuti vaadeldakse sõja vahetut majanduslikku mõju Eestis tegutsevatele ettevõtetele, käsitledes Venemaalt ja Valgevenest imporditavate tootmissisendite asendamise võimalusi. Uurimissuuna materjalid leiab SIIT.