Parima pensioni tagab kolme sambaga kogumine. Teine sammas ehk kogumispension suurendab keskmist palka teeniva inimese prognoositavat pensioni kuni 32% võrra. Samas sellest veel ei piisa, et saada pensionile jäädes kätte 70% varasemast netosissetulekust ehk säilitada senine elatustase. Selleks peaks keskmist palka teeniv inimene investeerima igakuiselt veel 5% brutopalgast ehk 104 eurot ka kolmandasse sambasse. Kui palgakasv püsib kiirem kui hinnatõus, paraneb ka tulevaste pensionide ostujõud. Samas jääks ainult esimese sambaga piirdudes pension 2050. aasta keskmise palga suhtes tänasest madalamaks, suurendades suhtelist ebavõrdsust. Oodatavat pensionit suurendab pensioni saamise edasilükkamine: kaks aastat hilisem pensionile minek suurendab pensioni 16–19%. Pension oleks suurem ka kõrgema tootluse korral: kui teise samba tootlus alates 2025. aastast võrdsustuks kolmanda samba tootlusega, kasvaks teisest sambast saadav pension ligi veerandi ning kogu pension kokku ligikaudu 6% võrra.
Raportid
Inimeste vastutus oma toimetuleku eest vanaduspõlves kasvab. Tähtsaks muutuvad riikliku pensionisüsteemi välised toimetulekuviisid.
Pensionisüsteemi eesmärk on vältida vanemaealiste vaesust ning säilitada vanemaealiste suhteline sissetulekutase.
Eesti elanikud mõtlevad oma tuleviku peale vähe. Paljudel ei ole võimalusi ega oskusi oma raha tulevikuks targalt paigutada.
Arenguseire Keskuse tellimusel valmis analüüs, mis kvantifitseeris tuleviku vanemaealiste rahalise heaolu uurimissuunas välja töötatud stsenaariume.
Arenguseire Keskuse tellimusel valmis uuring, mis võrdles eririikide pensionisüsteeme.
Arenguseire Keskuse tellimusel valmis uuring, kus püüti välja selgitada, millised on pensionisüsteemi kaasatavate inimrühmade sissetulekud ja varad ning kuidas nad neid kasutavad.
Arenguseire Keskuse tellimusel valmis uuring, mis käsitleb inimeste rahalist heaolu tulevikus.
Arenguseire Keskus koostas kolm stsenaariumi, mis kirjeldavad vanaemaealiste rahalist heaolu aastani 2050.