Arenguseire Keskuse seminar „Eesti vanemaealiste rahalise heaolu tulevik”
07.06.2019
Kõikjal arenenud maailmas on inimeste pikenev eluiga ning taastetasemest madalamad sündimusmäärad hakanud tekitama muret selle osas, kuidas tagada senise pensionisüsteemi jätkusuutlikkus. Eesti ei ole Euroopa Liidu riikide ega muu arenenud maailma taustal erand ning seda kinnitavad viimastel aastatel koostatud Eesti rahvastikuprognoosid.
Konverentsi fotod on leitavad siit!
Arenguseire Keskuse ja Sotsiaalministeeriumi koostöös korraldatud seminaril „Eesti vanemaealiste rahalise heaolu tulevik” rääkis Hollandi pensioniekspert Wim Koeleman (PwC Holland) Hollandi pensionistsenaariumidest, stsenaariumide kasutamisest poliitikakujunduses ning käimasolevatest aruteludest Hollandi pensionisüsteemi teemal. Seejärel tutvustas Tallinna Ülikooli teadur Lauri Leppik Eesti pensionisüsteemi võrdluses teiste riikidega. Johanna Vallistu Arenguseire Keskusest tutvustas Eesti tuleviku vanemaealiste rahalise heaolu stsenaariumide mustandeid, mille üks osa on võimalikud arengud pensionisüsteemis.
Seminaril osalejatel oli võimalus stsenaariume väiksemates gruppides arutada, et saada paremini aimu, mida üks või teine stsenaarium Eesti jaoks tähendab. Ühtlasi andis seminar hea võimaluse stsenaariumidele veel tööprotsessis tagasisidet anda.
Ajakava
7. juuni 2019 kell 9.00−14.00
Arenguseire Keskuse maja suur saal (Toompea 1, Tallinn).
09.00–09.15 Kogunemine ja kohv
09.15–09.30 Avasõnad
Sotsiaalminister Tanel Kiik
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Sutt
Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov
09.30–10.10 Hollandi pensionistsenaariumid (inglise keeles)
PwC Hollandi partner Wim Koeleman
10.10–10.40 Eesti pensionisüsteem rahvusvahelises võrdluses ja selle väljakutsed
Tallinna Ülikooli vanemteadur Lauri Leppik
10.40–11.00 Kohvipaus
11.00–11.30 Eesti tuleviku vanemaealiste rahalise heaolu stsenaariumid
Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu
11.30–13.15 Stsenaariumide arutelu gruppides
13.15–14.00 Lõuna ja päeva kokkuvõte
Päeva juhtis Arenguseire Keskuse uuringute juht Meelis Kitsing.
Esinejate tutvustused:
Wim Koeleman
PwC Holland, partner
Wim juhib EMEA piirkonnas PwC pensioninõustamise mõjukeskust. Multikompetentsikeskus abistab kliente pensionile jäämist ja pensioneid puudutavates küsimustes, toetudes väga laiale ekspertteadmiste valikule: rahvastikuteadus, majandusteadus, matemaatika, maksud, õigusteadus, käitumisteadus, strateegia, riskianalüüs, raamatupidamine, investeerimine ja riskihaldamine. Wimil on 30-aastane töökogemus pensioninõustamises. Peamiselt töötab ta Madalmaades, aga tegeleb projektidega ka teistes riikides nagu Kanada, Saksamaa, Šveits, Dubai, Aserbaidžaan.
Tema kliendid on rahvusvahelised ja siseriiklikud korporatsioonid, pensionifondid, pensioniteenuste pakkujad, valitsused, poliitikakujundajad ja pensioni valdkonda reguleerivad asutused, kes tegutsevad planeerimise ja süsteemikujunduse, strateegia, valitsemise, reguleerimise, töömudelite ja –kulude vallas. Koos oma meeskonnaga on ta koostanud mitu uurimisaruannet nii valitsusasutustele kui ka valitsusvälistele organisatsioonidele.
Lauri Leppik
Tallinna Ülikool,
Eesti demograafia keskuse vanemteadur
Lauri Leppik on sotsiaalteadlane ja Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur. 2006. aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis doktorikraadi Eesti pensionisüsteemi transformatsiooni käsitleva doktoritööga. Sotsiaalpoliitika valdkonnas on ta tegutsenud üle 25 aasta, tosin aastat tegelenud ka sotsiaalõiguste järelevalvega Euroopas. Tema uurimisteemad on peamiselt seotud sotsiaalkaitse ja rahvastikuvananemisega.
Johanna Vallistu
Arenguseire Keskus, ekspert
Johanna on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli tehnoloogia valitsemise ja Sciences Po poliitikate ja programmide hindamise magistrantuuri. Bakalaureusekraadi omandas ta Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis Riias. Johanna on eelnevalt töötanud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses RAKE analüütikuna ning Technopolis Groupis innovatsiooni- ja majanduspoliitikate konsultandina.
Üritusega seotud uudised
-
03.04 2022Aastaraamat: Eesti maksusüsteem ei pea tulevikukulutustele vastu
Eesti maksusüsteemi tulevikukindluse seisukohast on suurima löögi all sotsiaalmaks, kuna maksubaas kahaneb ning samal ajal vajadus ravi, pensioni ja sotsiaalteenuste järele ühiskonna vananedes kasvab, selgub aprilli alguses avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Kulusid on võimalik senisest enam katta varamaksudest, mida Eesti kasutab Euroopa Liidu keskmisest viis korda vähem.