Aastaraamat: pikaajalise hoolduse risk vajab maandamist
Eesti elanike suurim kindlustamata risk on vajaduse tekkimine pikaajalise hoolduse järele, selgub aprilli alguses avaldatavast Arenguseire Keskuse aastaraamatust. Ligi pooled üle 65-aastaseks elanud inimestest vajavad oma edasises elus pikaajalise hoolduse teenuseid.
„Kui inimesel tekib vajadus pikaajalise hoolduse järele, ulatuvad selle kulud aastate jooksul kümnetesse tuhandetesse eurodesse,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Pikaajalise hoolduse risk on suurim Eesti elanike kindlustamata risk ja reeglina jäävad tekkivad kulud lähedaste katta. Arenenud riikides käsitletakse pikaajalist hooldust ühiskondliku riskina, mille omaste kanda jätmine põhjustab omastehooldajate kõrvalejäämist tööhõivest, tootlikkuse ja elukvaliteedi langust ning soolist palgalõhet“
Arenguseire Keskuse raporti „Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“ järgi kasvab üle 65-aastaste inimeste osakaal Eesti rahvastikus 2050. aastaks praeguselt viiendikult ligikaudu kolmandikuni. „2020. aastal korraldatud uuringu alusel vajas selles vanusegrupis hooldust iga viies inimene. Eeldades, et abivajajate osakaal jääb samaks, lisandub 2050. aastaks hooldatavaid suurusjärgus 2% rahvastikust ehk enam kui 26 000 inimest,“ ütles Tea Danilov.
Eestis on hinnanguliselt 50 000 omastehooldajat, kes moodustavad 7,7% hõivatutest. „Kui pikaajalise hoolduse koormust ei õnnestu ümber tõsta professionaalsete hooldajate õlule, kasvab omastehooldajate osakaal 2050. aastaks juba rohkem kui 10%ni hõivatute üldarvust,“ märkis Danilov. „Vähese ostujõu tõttu ei pakuta Eesti turul mitmeid teenuseid, mis on paljudes riikides elementaarsed – näiteks kodus osutatavad isikuteenused nagu abi söömisel, riietumisel või isikliku hügieeniga toimetulekul. Seetõttu satuvad paljud abivajajad liiga vara hooldekodusse, mis on väga kulukas pikaajalise hoolduse vorm.“
Danilovi sõnul on Eestis võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega pikaajalise hoolduse valdkonnas märkimisväärselt madal ka avaliku sektori rahastus. „Riskide maandamine pikaajalises hoolduses peab toetuma nii riigi investeeringutele kui ka eraturu arengule, kaasates valdkonda ressursse ligikaudu 2% SKT-st aastas,“ ütles ta.
Seejuures ei peaks riigi panus Danilovi sõnul üleöö kahekordistuma. „Praeguselt 0,4 %-lt SKT-st tuleks jõuda ca 1,5%-ni järgneva kümne-viieteistkümne aasta jooksul – see tähendab praeguses vääringus 25 miljoni euro lisamist igal järgneval aastal. See võimaldaks turu loomulikku arengut ega tekitaks süsteemi ebaefektiivsust,“ märkis ta.
Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035
Pikaajaline hooldus (PH) on mõeldud inimestele, kes vajavad abi igapäevaeluga toimetulekul ja ühiskonnaelus osalemisel. Umbes pooltel abivajajatest on füüsilised ja vaimsed võimed vähenenud vanuse tõttu, pooled abivajajad on kas sündinud erivajadusega või on see tekkinud mõne õnnetuse või haiguse tagajärjel.
Arenguseire Keskus avaldab 2021. aasta Eesti elu trende käsitleva aastaraamatu 4. aprillil.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.
Viimased uudised
-
15.11 2024Raport: Pool Eesti elanikest toetab toetuste sidumist sissetulekuga
Arenguseire Keskuse värskest lühiraportist selgub, et pool Eesti elanikest toetab toetuste saamise sidumist sissetulekuga. Vajaduspõhiseid toetusi soosivad rohkem eakamad ja madalapalgalised elanikud, samas kui nooremad vanuserühmad ja alaealiste laste vanemad on selle suhtes vähem toetavad.