Arenguseire Keskus hakkab uurima tootlikkuse kasvuvõimalusi
Tootlikkuse nõrk kasv Eestis on murettekitav ning üha sagedamini tõdetakse, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime edendamiseks ja tootlikkuse suurendamiseks tuleb leida uusi võimalusi. Arenguseire Keskus keskendub järgmise aasta jooksul tootlikkuse uurimisele, et välja selgitada, millised arengud võivad tootlikkust ees oodata.
Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilovi sõnul tekitab Eesti tootlikkuse nõrk kasv muret teadlastele, riigijuhtidele ja ka ettevõtetele. „Tootlikkust ei saa kiirelt mõjutada, kuid meie eesmärgiks on välja selgitada, millised tegurid on tootlikkuse kasvu seisukohalt määrava tähtsusega ning kuidas need võivad järgmise 10-15 aasta jooksul muutuda. Selle põhjal saab loodetavasti teha järeldusi, kuidas mõjutada arenguid nii, et see avaldaks positiivset mõju ettevõtete konkurentsivõimele ja Eesti majandusele,“ ütles Danilov.
Tootlikkuse uurimisprojekti läbiviimist juhib Arenguseire Keskus, kes loob selle teostamiseks rahvusvahelise võrgustiku, kaasates tippeksperte nii Eestist kui välismaalt. Uuringu lähteülesanne sai kinnitatud ka uurimisprojekti juhtkomisjoni poolt.
Arenguseire Keskuse ekspert Mari Rell, kes juhib tootlikkuse uurimisprojekti, selgitas, et tänapäeval ollakse seisukohal, et tootlikkuse kasvu mõjutavad struktuursed tegurid ning järjest enam räägitakse ka globaalsetest väärtusahelatest. „Väliseid tegureid tuleb teadvustada ja nende muutuste mõju analüüsida ning keskne küsimus siin ongi selles, milline on Eesti ettevõtete võimekus muudatustega kohaneda ja need enda kasuks pöörata. Meie eesmärgiks on analüüsida uusi trende ja tootlikkuse arengusuundi ning välja tuua erinevaid ideid, kuidas võimendada positiivseid arenguid ning vältida negatiivseid,“ selgitas Rell.
Tootlikkuse uurimisprojekti raames luuakse alternatiivsed stsenaariumid aastani 2030. Stsenaariumide koostamisele eelneb praeguse olukorra kaardistamine, süstematiseeritakse olemasolevate uuringute tulemused ja viiakse läbipeamiste mõjutegurite ning nende omavaheliste seoste analüüs. Kuna tootlikkust väga oluliselt määrab ettevõtete osalemine ja positsioon väärtusloome ahelas, analüüsitakse uurimisprojekti raames nii siseriiklikke väärtusahelaid kui ka nende seost globaalsete väärtusahelatega.
Tootlikkuse uurimisel analüüsitakse ka võimalikke alternatiivseid stsenaariume. „Tootlikkuse arengustsenaariumide koostamisel on vajalik mõista ettevõtete tootlikkust mõjutavaid tegureid ja nende koosmõju. Me ei käsitle vaid juba ilmnenud trende, vaid analüüsime võimalikke arenguid avaramalt ning soovime välja selgitada ka neid olulisi määramatusi, mis võivad kaasa tuua pöördeid,“ lisas Rell.
Uurimisprojekti tulemusena on võimalik süstematiseerida tootlikkust toetava poliitika alternatiivid ja arutleda nende võimaliku tulemuslikkuse üle varem väljatöötatud stsenaariumide raamistikus.
Uurimisprojekti kaasatakse mitmeid eksperte Tallinna Tehnikaülikoolist, Tartu Ülikoolist, Lundi Ülikoolist, Eesti Pangast ja mujalt. Projekt valmib 2018 aasta lõpuks.
Arenguseire Keskuse ülesandeks on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine, uute trendide ja arengusuundade avastamine ning arengustsenaariumide koostamine. Aastatel 2017-2018 viib Arenguseire Keskus läbi kolm suuremat uurimisprojekti: (e-)valitsemise tulevik, tööturu tulevik ja pikaajalised tootlikkuse arengud.
Kontakt ajakirjanikele:
Marina Bachmann
Arenguseire Keskus
Tel.: +372 5645 6600
E-post: marina.bachmann@riigikogu.ee
Viimased uudised
-
19.12 2024Pikksilm: Kuidas kaotada digilõhe?
Digiriigi areng eeldab digilõhe vähendamist, eelkõige maapiirkondade vanemaealiste elanike seas, kus see on kõige suurem. Digiteenuste üha laialdasema kasutuselevõtuga suureneb tulevikus ka tõenäoliselt digiteenuste vastaste hulk elanikkonnas. Neile, kes ei suuda või ei soovi digiteenuseid kasutada, peaksid avalikud teenused olema ka mittedigitaalselt kättesaadavad, kirjutavad Tartu Ülikooli teadlased Ingmar Pastak, Kadri Leetmaa ja Bianka Plüschke-Altof Arenguseire Keskuse väljaandes Pikksilm.